tapetud loom on tundunud karnivooridega ning nad enne surma. suudavad edukalt elada ka · ..lihasööva indiviidi keha on vaid taimselt toitudes. püsivalt narkouimas hüper- · ..inimese hingaminegi erutuse seisundis, mis loob sarnaneb rohkem kroonilisi pingeid, rahutust, taimetoiduliste loomadega, ebakindlust ning segadust. kui lihasööjatega. Seedimise võrdlus Karnivooridel on.. Herbivooridel on.. · ..võimas magu, · ..väike magu, · lihtne, lühike seedetrakt · pikk ja keeruline (vähendab nii mürgiste seedetrakt. kemikaalide lagunemist kui imendumist). · Nad ei maga peale · Nad magavad 10-24 tundi söömist, vaid öösel. peale täistoiduaega. Kriitika · Taimetoitlust ei peeta mõistlikuks · Taimetoitluse kohta mitmel põhjusel:
Tarbimisefektiivsus: tarbimine jagatud eelmise taseme produktsioon I n/Pn-1; Assimilatsiooni efektiivsus: assimileeritud energia jagatud tarbitud energia (tarbimine) A n/In Produktsiooniefektiivsus: produktsioon jagatud assimileeritud energia P n/An Energeetiline efektiivsus: produktsioon jagatud eelmise taseme produktsioon P n/Pn-1= ca10% 52. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; Selgroogsetel kõigusoojastel herbivooridel: AE 50%, PE 10% Selgroogsetel püsisoojastel herbivooridel: AE 50%, PE2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Selgroogsetel kõigusoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 10% Selgroogsetel püsisoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Segrootud herbivoorid: AE 40%, PE 40% Selgrootud karnivoorid: AE 80%, PE 30% Selgrootud mikrobivoorid: AE 30%, PE 40% Selgrootud detritivoorid: AE 20%, PE 40% 53
mõõta otseselt ja kaudselt (mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Energiabilanss: *Looma C=P+R+U+F / loom aktiivne – lisandub töö W *Omastatud energia A=C-F *Metaboolselt kasutatava energia M=C-F-U *SDE ja E sümbiontidest : metaboolselt kasutatavast energiast kulub ära söömisel ja seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest. *Puhas looma E *100A/C: herbivooridel 40-60%, karnivoorid, vedelike tarbivaid loomad. Produktsioon: Osa assimileeritud energiast, mis kasut ära kudede kasvamisel. Efektiivsuse määramine: 100P/(P+Mp) Kanamunas ~364kJ; 159kJ assimileeritakse tibus; 109kJ (rebu, membraanid, jääkproduktid); 96kJ kaob metabolismi(ainevahetus) tõttu. 9. Termoregulatsioon endotermidel Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal.
Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel.
75. Assimilatsiooniefektiivsus See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: · loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90% · putuktoidulistel loomadel tavaliselt 70 - 80% · enamustel herbivooridel on see aga 30 - 60% · fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel on see 50 - 90%. 76. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 77. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehaanilise liikumise energia. 78. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 79
efektiivsus. 33. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus. Selgrootud - karnivooridel läheb palju energiat hingamisele. Detriidisööjatel ja miokroobivooridel on suur fekaalne kadu. Selgroogsed - produktsiooni efektiivsus on kôigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kôigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE-d tunduvalt väiksemad. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed - veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Pôhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond - mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Pôhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog - liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär - 6,6*107 Fossiilne kütus - 8*106 Hüdrosfäär - 2,7*105
endeemiline (Ray et al., 2014). Ligikaudu 95% inimeste antraksinakkused toimuvad Bacillus 7 anthracis’e spooridega naha kaudu kas kontamineerunud pinnase või nakatunud loomade toodangu kaudu (Murray et al., 2012). Nakatumine allaneelamise kaudu on inimeste seas väga harv, kuid tavaline nakatumise tee herbivooridel. Kuna organism moodustab vastupidavaid spoore, säilib ta nakatumisvõimelisena pinnases või loomses toodangus mitmeid aastaid (Murray et al., 2012). Inhalatsiooniantraksit on ajalooliselt kutsutud villa sorteerijate haiguseks, sest enamik inimnakkuseid tulenes spooride sisse hingamisel kitse karvade töötlemisel. Hetkel ei ole see levinud nakatumise tee, kuid on kõige tõenäolisem võimalus nakatumiseks bioloogilises sõjas. Usutakse, et bakteri nakatumisdoos on madal
ja assimilatsiooniefektiivsus. Selgrootud karnivooridel (lihatoiduline) läheb palju energiat hingamisele. Detriidisööjatel (surnud org.a ja fekaali sööjad) ja mikroobivooridel on suur fekaalne kadu. Selgroogsed produktsiooni efektiivsus on kõigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE (söödud toidu seedimine) on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Põhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Põhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär 6,6*107 Fossiilne kütus 8*106
konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses. Biotsönoos- elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. ,,Green world" hypothesis- arvatakse, et herbivooridel konkurents puudub, kuna maailm on rohtu täis. Mükotroofsus- kõrgemate taimede toitumine seente vahendusel. Näiv konkurents- olukord, kus kiskjad reguleerivad herbivooride arvukust või taimed reguleerivad tarbijate arvukust oma kaitsevahenditega. Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Ökosüsteemi insenerid- organismid, kes muudavad keskkonna just selliseks nagu nad ise tahavad.
5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid). 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte. Kiskjad peavad toidu saamiseks rohkem vaeva nägema, sest saak võib eest ära joosta, herbivooridel on toidu hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud tähtsuse. Toidu pärast konkureerimist pole (nt. toidu pärast konkureerivad aga erinevad taimed tänapäevalgi). Õpik lk. 21 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
kulukas. (Vaata ka joonist 8.) 22. Assimilatsiooni efektiivsus, kasvu efektiivsus, primaarproduktsioon? Assimilatsiooni efektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia – väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: ● loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90% ● putuktoidulistel loomadel 70 – 80% ● enamustel herbivooridel 30 – 60% ● fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel 50 – 90%. Kõige väiksema efektiivsusega imetaja on hiidpanda, tema suudab oma toidust energiat kätte saada vaid 20% selle energiasisaldusest. Kõige väiksema efektiivsused esinevad veekogude setetest toitujatel, kelle toidu orgaanilise aine sisaldus on väga väike. Ühel krabiliigil on mõõdetud selleks 0,19%. Kui organism on energia omandanud e. assimileerinud võib ta seda kasutada kaheks otstarbeks. Hingamine e
annaabi.ee 
