liikumispuue takistab kõndimist ja igapäevatoimetuste tegemist. Kui hemofiiliahaiged ei saa vajalikku ravi, siis on nende eluiga lühike. Hemofiilia puhul peaks inimene hoiduma vere hüübivust vähendava aspiriini kasutamisest. Hemofiiliat põdevale inimesele ei tohi teha lihasesiseseid süste, sest süsti kohta võib tekkida suur verejooks. Hemofiilia raviks kasutatava hüübimisfaktori kontsentraadiga võivad levida hepatiidiviirused, seetõttu peaks veritsustõbe põdevat inimest kohe vaktsineerima B-hepatiidi vastu.
Kollatõbi Mida kujutavad endast hepatiitidid ning kuidas nad levivad? Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas
Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, osadel kõhulahtisus, palavik. Peiteaeg: 24-48 tundi ja sama ajaga paraneb ka haigus iseenesest. Haige levitab haigustekitajaid veel 2-3 päeva pärast paranemist! Rotaviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja osadel ka palavik. Peiteaeg: 15 tundi. Hepatiidiviirused Organismis kandub viirus maksakoesse, põhjustavad seal põletikku ehk hepatiiti (kollatõbe). Esineb limaskestade ja naha kollasus, seetõttu nimetatakse kollatõveks. A- hepatiit Levib haige väljaheidetega saastunud esemete, saastunud vee ja toiduainetega ning mustade kätega. Peiteaeg 2-7 nädalat. Haige on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude tekkimist! Viirus püsib toatemperatuuril
Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused. 3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss). haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul).
linnugripi viirus) 4 3. Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest Hepatiit ehk kollatõbi ehk maksapõletik võib olla põhjustatud väga paljude erinevate mõjurite poolt, k.a näiteks narkootikumid, alkohol ja mitmed kemikaalid -- so mittenakkuslik hepatiit. Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nime `hepatiidiviirused' alla. A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Ohustatud isikud: Vältimine: · reoveepuhastuse töötajad · tõhus kätepesu peale ohualas viibimist · vaktsineerimine on võimalik
· Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt, see defekt on X-kromosoomiga retsessiivselt päritav, seetõttu esineb haigus perekonniti. · Hemofiilia puhul peaks inimene hoiduma vere hüübivust vähendava aspiriini kasutamisest. Hemofiiliat põdevale inimesele ei tohi teha lihasesiseseid süste, sest süsti kohta võib tekkida suur verejooks. Hemofiilia raviks kasutatava hüübimisfaktori kontsentraadiga võivad levida hepatiidiviirused, seetõttu peaks veritsustõbe põdevat inimest kohe vaktsineerima B-hepatiidi vastu. Kõrgvererõhktõbi · Kõrgvererõhktõbi e. suurenenud vererõhk. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. · Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on
(emakasse/munajuhadesse - põide/sugunäärmetesse). Papilloomviirused on levinud ning üle 100 tüübi. Selle saab enam kui 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest. Viirus kaob limaskestadelt ja nahalt ise inmese immuunsüsteemi kaitsva toime tõttu. - võivad muutuda vähirakkudeks (emakakaela pahaloomulised kasvajad) Viirused/bakterid võivad tungida läbi kahjustunud limaskesta vereringesse ja kanduvad sealt teistesse kudedesse ja organitesse (HIV, süüfilis, B ja C-hepatiit). - hepatiidiviirused kahjustavad maksa (maksarkud hävivad jäädavalt või maksa vähk) - HIV kahjustab teatavdi vererakke lümfotsüüte ning põhjustab immuunpuudulikkuse Kindlakstegemiseks kontrollitakse inimese ver või kehasekreete. HIV, herpes, B ja C-hepatiit nende vastu ravi puudub. Emakakaelavähi teket saab välida, kui lasta end vaksineerida papilloomviiruse tüvede 16 ja 18 vastu enne seksuaalelu alustamist. B-hepatiiti saab vältida ka vaktsineerimisega. 1. Meeste kondoom
nikotiin, e-ained 3) Lõhustab organismis mittevajalikke aineid ja rakke 4) Toodab kolesterooli, mis kaitseb veresooni 5) ladustab B-grupi vitamiine, A-vitamiini, rauaühendeid 6) On vere varupaigaks 7) Toodab süsivesikutest rasvu 8) Toodab piimhappest ja aminohapetest glükoosi 9) Toodab hormoone 10) Ladustab glükoosi glükogeenina 11) Osaleb kehasoojuse hoidmisel Maksa lõhuvad · Raskemetallid · Alkohol · Hepatiidiviirused 10 · Maksa rakud ei taastu, hukkunud rakkude asemele tekkib armkude Eritumiselundkond. Ülesandeks viia kehast välja rakkude elutegevuses tekkinud gaasilised, vedelad ja tahked jäägid. Normaalse rakutalitluse eelduseks on organismis oleva vedeliku hulga ja koostise püsimine muutumatuna. 1. Neerud. · Hoiavad vee hulga stabiilse
ägedaid traumasid, näiteks õnnetustes tekkinud haavad või luumurrud. Mis on hepatiit? Ja millised võivad olla selle haiguse tagajärjed?- · on tõsine ja väga nakkav haigus! · Eri tüüpi viirused põhjustavad maksapõletikku. · On sagedamini põhjustatud A- või B tüüpi viiruste poolt, kust tuleb ka nimetus vastavalt A-hepatiit või B-hepatiit jne. · Maksahaiguse või -kahjustuse teke tähendab, et see organ ei tööta korralikult. Tagajärjed: · Hepatiidiviirused ei tunne riigipiire ega tee vahet sootunnuste ja rahvusliku kuuluvuse alusel. · Väljaravimata, kroonilised hepatiidivormid ja ka pidev alkoholi tarbimine võivad põhjustada tõsiseid maksahaigusi, maksatalitluse häireid,maksatsirroosi (maksa armistumist) ja maksavähki Pilet10 Tööolme- (1) Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.
Äge vorm on HAV, HBV sarnane, aga põletikuvastus on vähem intensiivne, sümptomid pehmemad. >70% juhtudest on algne infektsioon asümptomaatiline, tekitab kroonilise persisteeriva haiguse. Peamine sümptom on krooniline väsimus. Krooniline vorm areneb tihti aktiivseks hepatiidiks 10-15 ja tsirroosiks, maksapuudulikkuseks 20 aastaga. Maksapuudulikkuse arenemist võimendavad alkohol, teatud ravimid, teised hepatiidiviirused. Diagnostika. Anti-HCV ELISA või RNA genoomi määramine. ELISAt kasutatakse doonorvere skriinimiseks, kinnitada võib Western blotiga. Antikehi ei pruugi olla vireemiaga patsientidel, immuunkompromiteeritutel, hemodialüüsipatsientidel. Seronegatiivsetel kasutatakse RT-PCRi, hargnenud ahelaga DNAd ja teisi geneetilisi meetodeid. Ravi ja profülaktika. Rekombinantne interferoon-alfa üksi või koos ribaviriiniga. Ravi võib tuua 50% paranemise. Hepatiit G viirus Nagu HCV.
Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (Gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA ga. Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgen. muutub viirus-DNA aktiivseks. (herpes, HIV) Viiruste jaotus : II. jaotus : a) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused) b) RNA viirused. (Gripp, HIV) II. jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)Bakterviirused(faagid) - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)Seenteviirused. 3)Taimede viirused nakatumine : läbi siirutajate(mutukad) N: Lehetäi nematoodid(ümaruss). haigesumine : a) otsesed kahjustused(lehelaiksus) b) saagikus väheneb.(suurimat kahju saab kartul.) 4)Loomade viirused : a)ainult loomadel - (Mareki haigus lindudel)
annaabi.ee 
