Toruja südame teke ja cardia bifida Iseloomustage neljanädalase inimembrüo vereringet? Missuguseks muutub südameosade järjekord lingustumisel piki välimist ja sisemist südamekõverust? Missugused südame arengudefektid on iseloomulikud Fallot' tetraloogiale? Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Vaskulogeneesi üldiseloomustus Angiogeneesi üldiseloomustus Mis on hemangioblast? Hematopoeesi toimumise kohad Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku! 10. Ektoderm Ektodermi derivaadid Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis,
kapillaarvõrgustikuks. · Angiogeneesi üldiseloomustus On protsess, mille käigus kujundatakse ümber vaskulogeneesis moodustunud veresooned ning kujuneb uus veresoonte võrgustik organite ümber.Tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Uued veresooned mood olemasolevatest harude väljakasvamisel või nende lõhenemisel. · Mis on hemangioblast? Vererakkude ja endoteeli rakkude ühine eellane. · Hematopoeesi toimumise kohad Hematopoeesi eelduseks on pluripotentsete tüvirakkude olemasolu. Imetajate embrüonaalne vereloome algab rebukoti veresaarekestes (looteväline vereloome) või aordi-gonaadi-mesonefrose piirkonnas (lootesisene vereloome). Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul.
Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud jagunevad:
ECMi ning tipuraku migratsioonile järgneb järgnevate rakkude proliferatsioon ja uue veresoone pikenemine, lõpuks moodustub uus basalmembraan ja peritsüüdid stabiliseerivad moodustunud veresoone. Veresoone lõhenemisel tekivad esmalt olemasoleva veresoone keskele sambad, mis järjest suurenevad. Selle tulemusel tekib ühest olemasolevast veresoonest kaks uut veresoont. Mis on hemangioblast? Hemangioblast on vererakkude ja endoteeli rakkude ühine eellane. Hematopoeesi toimumise kohad Hematopoees ehk vereloome toimub lootel rebukoti veresaarekestes, täiskasvanul luuüdis ja maksas. Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku! Hematopoeetilised tüvirakud (HSCd) on pluripotentsed: võimelised diferentseeruma vere- ja lümfirakkudeks. Tüvirakk on võimeline ennast taastootma: tüviraku jagunemisel tekib üks spetsialiseerunud rakk ning üks tüvirakk. HSCd sõltuvad parakriinsest faktorist SCF ja osteoblastidest. 10. Ektoderm
munarebu kotikeses, seal olevad tüvirakud differentseeruvad esmasteks erütroidseteks rakkudeks, mis sisaldavad embrionaalset hemoglobiini. 3-dal raseduskuul HSCs migreeruvad loote maksa, siis põrna. Loote varajases arengustaadiumis tekivad hemingoblastid, mis võivad differentseeruda nii vere kui vaskulaarseteks endoteeli rakkudeks. Neist algab nii primitiivne kui ka lõplik hemotopoees ning arenevad välja veresooned. Vereloome e. hematopoeesi käigus arenevad potentsetest vereloome tüvirakkudest eri diferentseerumise radasid kasutades küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: · Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud.
Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud
Ravi: Põhiline ravi seisneb toitumise muutuses (tasakaalustatud toitumine). Tuleb süüa päevas rohkem kordi väiksemate portsudena, söögis vähe süsivesikuid, palju juua toitude vahel, rohkelt kiudaineid. Medikamentidest võib kasutada akarboosi või oktreotiidi. Mõnikord on vajalik kordusoperatsioon. Megaloblastiline aneemia: Sisemise faktori defitsiidist ja sellega seotud vitamiin-B12 vaegimendumisest tingitud hematopoeesi häire. Diagnoos: vereanalüüsides aneemia, madal B12, 9 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov tõusnud metüülmalonaadi tase, vereäiges megaloblastid ja hüpersegmenteeritud neutrofiilid. Ravi: B12 i/m süstid. Rauavaegusaneemia: Raua vaegimendumisest tingitud kehvveresus, mille puhul erütrotsüüdid on
Maksal ja põrnal on seega tähits roll vereloomes 3-7 raseduse kuul, seejärel vereloome ja HSCs differentseerumine jätkub juba luuüdis. Peale inimese sündi - maksa, põrna osatähtsus vereloomes nullilähedane. Loote varajases arengustaadiumis tekivad hemingoblastid, mis võivad differentseeruda nii vere kui vaskulaarseteks endoteeli rakkudeks. Neist algab nii primitiivne kui ka lõplik hemotopoees ning arenevad välja veresooned (vasculogenesis) Vereloome e. hematopoeesi käigus arenevad potentsetest vereloome tüvirakkudest eri diferentseerumise radasid kasutades küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud
diferentseeruma Th1 rakkudeks. IFN-gamma manustamine koos antigeeniga suurendab antikehade afiinsust antigeenidele. NK rakud vabastades IFN-gamma’t aktiveerivad makrofaage. IFN-gamma, mis on produtseeritud Th1 rakkude poolt, inhibeerib Th2 rakkude proliferatsiooni ja kutsub esile makrofaagide aktivatsiooni. 12. Vereloome kasvufaktorid, hematopoeesi stimuleerivad tsütokiinid ja nende tähendus lümfotsüütide arengus. Kasvufaktorid: GCSF – toodetakse monotsüüdis granulotsüütide küpsemine MCSF – toodetakse 13. Tsütokiinide retseptorid ja signaalrajad. Erinevate tsütokiinide retseptorid on struktuurilt üsna varieeruvad, kuid peaaegu kõik kuuluvad ühte viiest retseptorite perekonnast: ● Immunoglobuliini retseptorid (Ligandid on nt IL-1, M-CSF, C-Kit)
tüvirakud aordi/gonaadi/mesonefrose (AGM) piirkonda (ka rebukott, platsenta), kust nad migreeruvad maksa ja hilises arengus luuüdisse, kus jäävad vererakkude tüvirakkude allikaks Klassikaliselt arvatakse, et definitiivsed hematopoieetlised tüvirakud tekivad aordi/gonaadi/mesonefrose piirkonnas (AGM). Kesktiinuses need HSC liiguvad embrüonaalsesse maksa, kus nad paiknevad sünnini. Tiinuse lõpus hakkavad tekkima HSC luuüdis, kus tegutsevad eluaegselt Hematopoeesi (vererakkude areng) tüvirakkudeks on hematopoeetilised tüvirakud (produtseerivad kõiki vererakke ja lümfotsüüte), mis omakorda annavad aluse vahepealsetele eellasrakkudele, millest tekivad erineva funktsiooniga rakud Aktiivselt jagunevad multipotentsed eellasrakud annavad aluse nii müeloidsetele kui lümfoidsetele eellasrakkudele Jäsemeväli, jäsemepung: Jäsemeväli: morfogeneetiline piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on
annaabi.ee 
