kuseteedest takistus või infektsioon metabolismi häire, ülemistesse, harvem häirumine puriinide liigne esineb hematogeenne tarbimine. Renaalsed levik. E. Coli faktorid soolade ebanormaalne
Eelnähtude periood 3) Manifestne e. Põdemisperiood 4) Rekonvalestsents- e. Paranemisperiood. 22. Hüperteermia kuumakoormus on nii suur, et organism ei suuda liigset soojust ära anda. 23. Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad
proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon. 69. Mis on kasvaja? Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid) 72. Healoomuliste tunnused? Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik. 73. Pahaloomuliste tunnused? Tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, levib, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile tugev. 74. Mis on nekroos? Nekroos e kärbus on kohalik surm e rakkude mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis. 75
võõrkehade ümber. 1. Paranemine (ennistus) soodne lõpevorm. 2. Patoloogiliste seisundite teke: - rohke granulatsioonkoe vohamine; - morfoloogilised muutused funktsioonihäire; - ägeda põletiku üleminek krooniliseks; Põletiku levik. Põletiku levikuteed: a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile; b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides; c) hematogeenne baktereemia, sepsis, septikopüeemia; d) lümfogeenne lümfadeniit. 21. Hemostaas, hemostaasi põhietapid, hüübimishäired. Hemostaas on inimese organismi vastus veresoone vigastusele ja verejooksule. Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca2+ ioone) saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid: 1
Tüüpiline patsient 20-40a naine. Prognoos hea, 5a elulemus üle 90%. 37 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Lümfogeenne metastaseerumine. 2) Follikulaarne 10-15% juhtudest. Prognoos hea, 5a elulemus üle 80%. Tsütoloogiliselt identne normaalse kilpnäärmekoega. Diagnoos ainult histoloogiline. Hematogeenne metastaseerumine (eeskätt maksasse). 3) Medullaarne 5-10% juhtudest. Sporaadiline või geneetiline (MEN2 sündroom, perekondlik medullaarne kartsinoom). Areneb kaltsitoniini tootvatest parafollikulaarrakkudest. Prognoos keskmine, 5a elulemus 50%. 4) Anaplasne 1-5% juhtudest. Äärmiselt halb prognoos, 5a elulemus nullilähedane. Diagnoosi hetkel 99% juhtudest metastaatiline. Esineb vanemaealistel inimestel. Kilpnäärmevähi diagnostika:
02.2009) · Lamerakuline vähk · Adenokartsinoom · Teised epiteliaalsed vähid Kõige sagedamini esineb emakakaelal lamerakuline vähk. 3.1 Emakakaelavähi leviku teed Emakakaela vähk levib organismis sarnaselt muude vähkkasvajatega: (kasvaja.net 22.02.2009) · otsene levik (levik emakakaelast edasi tupele, tupevõlvidele, vaagna seinani, naaberorganitesse või emakakeha suunas) · levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik) · levik vere kaudu (hematogeenne levik). 3.2 Haiguse olemus 12 Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal. Emakal eristatakse kaks osa: emakakeha ja emakakael. Neis esinev kartsinoom (vähk) on erineva kliinilise pildiga ja nõuab erinevat ravi. Emakakael on pealt kaetud nn lamerakkepiteeliga. Just sellest areneb emakakaela vähk. Emakakaela vähki haigestumine
Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik,
- sekundaarne amüloidoos (teatud haiguste korral kudedes ladestuv valk, mis sisaldab immunoglobiliinifagmente); Fibrooskoe moodustamine- armi teke A.Fibroblastide ja veresoonte endoteelrakkude migratsioon B. Granulatsioonkoe moodustumine C. Kollageenkiudude maturisatsioon Põletiku levik Põletiku levikuteed: a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile; b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides; c) hematogeenne baktereemia, sepsis, septikopüeemia; d) lümfogeenne - lümfadeniit; Krooniline põletik Kujunemise põhjused: 1) pikaaegselt persisteeruv infektsioon (M. tuberculosis, teatud viirused, seened, parasiidid); 2) toksilise vm. kahjustava faktori (eksogeense,endogeense) pikaaegne kestev toime; autoimmuunsed protsessid (haigused); Krooniline põletik erinevalt ägedast põletikust: - alteratiivsed muutused (äge koekahjustus) ja kliinilised nähud vähem väljendunud;
annaabi.ee 
