Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest. Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest. Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on germaanlased, kes elavad üleval Reini jõge, kellega pidavat sõda. Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma piiridest või peavad ise sõda nende piiridel. Caesar Commentarii de velli Gallico, liber V 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi on seal sündinud ja mereäärsetel aladel need, kes tulid Belgiast, et rüüstada ja sõdida ning sõja lõppedes jäid sinna ja hakkasid maid harima. Inimesi on lõputu
Nad erinevad kõik oma vahel keele, kommete ja seaduste poolest. Galle eraldab akvitaanidest Garunna jõgi, belgidest Matrona ja Sequana jõed. Nendest kõigist kõige tugevamad on belglased, sest nad elavad kõige kaugemal eemal Provintsi kultuurist ja tsivilisatsioonist. Väga harva kaupehed tulevad nende juurde ja toovad sisse seda/neid asju, mis muudavad iseloomu naiselikuks. Kõige lähedamad germaanlastele, kes elavad teisel pool Reini jõe, kelle vastu nad sõda peavad. Sel põhjusel helveedid ületavad ülejäänud galle vapruse poolest, sest nad peaaegu igapäevastes lahingutes germaanlastega võitlevad, kui nad kas takistavad neid oma piiridel või ise sõdivad nende piiridel. 2)Caesar, Liber V lk 273 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi väidavad, et on saarel sündinud, rannikualadel need, kes tulid Belgiast, et sõdida. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju(tihe hoonestus) ning see on sarnane gallialastega/on sarnased Gallia omadele,
keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Sveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi piiridest väljas (teiselpool Reini ja Doonau jõge). Nende hulka kuulusid frangid, saksid, langobardid, anglid, vandaalid, idagootid, läänegootid. Aastal 375 sai alguse suur rahvasteränne. Germaani hõimude sissetungimine Lääne-Rooma territooriumile. Ajendiks oli hunnide tungimine Euroopasse. Tegelikkuses oli sügavamateks põhjusteks rahvaarvu kasv ja kliima külmenemine. Rahvasterände lõpuks peetakse aastat 568,
Aastail 58-51 eKr sooritas Caesar oma kuulsad Gallia sõjaretked. Hoolimata kohalike elanike raevukast ja visast vastupanust jäi võit järjekindlalt hästi väljaõpetatud ja relvastatud ning distsiplineeritud Rooma leegionäride armeele. Kohe esimesel Gallia retkel põrkas Caesar kokku keldi hõimu helveetidega, kelle peaaegu 100 000-meheline vägi ületas arvuliselt roomlaste oma üsna märkimisväärselt. Algul Maini, Neckari ja Alpide vahelisel alal elavad helveedid olid otsustanud kolida lõuna poole, Galliasse. Selles teada saanud, kogus Caesar kogu provintsist Rooma väed kokku , liitis nendega galli hõimude abiväe ja pidas helveetidega esimese lahingu Arare jõel( praegune Saône). Ta ründas helveete sel hetkel kui nood olid üle jõe tulemas ning sellel juunikuus toimunud lahingus tapsid Caesari sõjamehed üle 30 000 helveedi sõdalase. Kuu hiljem toimus järgmine lahing Bibracte lähedal. Caesari käsutuses oli 30 000 leegionäri, 20 000-
Vanem oifeli keel peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia gaeli keeles, braitoni keelerühmast kujunesid aga välja kõmri, korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide keel mõnel pool Sotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneseval, Britannias ja Cornwallis, aga eelkõige Walesis ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga. (Allen, 2009) Hõimude hulka, keda praegu peetakse keltideks, kuulusid helveedid praeguse Shveitsi alal, bojid Itaalias, avernid Prantsusmaal ja skordiskid Serbias. Kaasaegsed uurimused näitavad, et nad tulid algselt ühisest Põhja-Euroopa algkodust. (Jones, Pennick, 2003) 1.2 Keltide iseloomustus 6 Keldid ei olnud üks rahvas, vaid tuhanded väikesed hõimud, kes mõnikord olid kuninga alla ühendatud. Nende keelel oli erinevaid kohalikke vorme. Põhiliselt olid
1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr LäRo väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi. Päritolult: indoeurooplased, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, frangid, langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1
Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a. Algas luterlik reformatsioon. varakeskaeg: 5-10 saj. kõrgkeskaeg 11-13 saj. hiliskeskaeg 14-15 saj. Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt: 1) paigad, kus levis katoliiklus 2) paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa) 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused. Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud: frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele
Termides oli ka kohtumispaik inimestel, kuna seal oli soe ja seal oli raamatukogu. Kõige tuntumad olid Caracalla termid 11ha. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE KELDID asusid lääne-Euroopasse elama ühe teooria kohaselt juba aastal 1000 eKr Teine teooria: keldid kujunesidki välja varasemate arheoloogiliste kultuuride elanikest *Neil on erinevaid hõime: · gallid - · britid elasid britannias · skotid - elasid Sotimaal · helveedid elasid Sveitsis *Kuna need alad vallutati roomlaste poolt, siis keldid osaliselt romaniseerisid(mõjutused rooma kultuurist ja ladina keelest) GERMAANLASED elasid Rooma riigist väljaspool Rein & Doonau elasid nende tagustel aladel Hõimud: · anglid · saksid · frangid · idagootid · läänegootid · vandaalid · langobardid *Alates kolmandast sajandist hakkas germaanlasi ümberasuma rooma riigi territooriumile ( Rooma riik
360-390 keltide sissetungid Rooma britanniasse 407 viimane Rooma asevelitseja lahkub Inglismaalt 6. Caesari vallutuste käik Gallias. 52. a eKr Ariovistus, germaanlaste kuningas, ületas väikese väega Reini jõe ning puhkes ebameeldiv situatsioon nii helveetidele kui häädulastele. Nõnda leidis Caesar piisavalt põhjust, et taotleda senatil lasta olukord lahendada kaubavahetus gallialastega oleks vastasel juhul häiritud olnud. Caesar sundis helveedid kodumaale tagasi minema, edaspidi rahustas häädulased, arvernid ja seekvanid ning andis Ariovistusele löögi, nõnda et germaanlased läksid Reini taha tagasi. 58. aastal jättis ta sõjaväe talvituma ning läks tagasi Rooma. Seal kuulis ta, et Belgi hõimud olid samuti väikest vastuhakku organiseerimas. Marsiti Belgica territooriumile, et alustada selle vallutamist. Kolmes lahingus saadi lüüa, mõisteti, et
.. Gallia Narbonensis Prantsusmaa linn Narbon 58-51 e Kr alistab Julius Caesar Gallia ja muudab selle Rooma provintsiks ja nendest sõjaretkedest on kirjutatud teos ,,Märkmeid Gallia sõjast" Strabon kreeka päritolu, Diodoros 1 saj e-m-a Polybios kreeka päritolu rooma teadlane Lucanus Ammanianus Marcellinus 1.saj ema 1.saj p.ma Keelete, kommete ja eluviiside poolest... Tuntumad keldi hõimud: 1) Belgid 2) Akvitaanid 3) Helveedid praegune Sveits 4) Britid briti saartelt Keeleliselt jagunevad keldid kolme rühma: 1) Gallia keeli kõnelevad hõimud 2) Briti keeli - ||- 3) Gaeli keeli - || - 1 saj keskel meie aja järgi roomlased vallutasid Britannia, 61. aastal puhkes Boudicca ülestõus Briti hõimuaristokraatia romaniseerus 5. saj. lahkusid roomlased Britanniast, romaniseerunud britid ei suutnud kaitsta end sotlaste eest, appi kutsuti mõned germaani hõimud. Walesi keel Kõmri
2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks. Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt rändasid keldid oma asukohta ligi 1000 eKr ida poolt. Teise teooria järgi nad lihtsalt kujunesid kohalikest hõimudest välja. Keltide seas olid erinevad hõimud, kelle sekka kuulusid: gallid (Gallia, tänapäeva Prantsusmaa), britid (Suurbritannia saarel, Inglismaa), skotid (tänapäeva Sotimaa), helveedid (Helveetsia, tänapäeva Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid.
levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Arvati, et nad asusid sinna elama umbes aastal 1000 eKr ja rändasid sinna ida poolt. Teine arvamus on see, et keldid kujunesid välja varasematest kohalikest. Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu kehtestudes hakkasid keldid romaniseeruma (võtsid üle Rooma kombeid ja osaliselt ka usku, aga nende keeled said ka mõjutusi roomlaste keelest). Germaanid Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu
annaabi.ee 
