Anti-totalitarismi ja anti-militarism, kuid mitte patsifism; Multi-vektor välis- ja sisepoliitilistes; Pidevas muutumises, arengus ELi piire; Säilinud kultuur. ÜHINE AJALOOLINE SAATUS JA PÄRAND EUROOPA RAHVASTEL 2 RIIGIÕIGUS- Taavi Annus/ Tallinn 2001 2 3 Antiigist pärineb suur osa Euroopa nüüdiskultuuri aluseid, olgu nendeks siis vanakreeka näidendid ja mõtteteadus, rooma õigus ja ehitusoskused või hellenistlikelt aladelt üle hilise Rooma impeeriumi levinud ristiusk. See on olnud allikaks mitmetele uuenduslainetele: retseptsioonile keskajal, renesanssile ja valgustusajastule uusajal. Euroopa ühisnarratiiv lõimib tavapäraselt Vana-Kreekat ja –Roomat, keskaja feodalismi, renesanssi, valgustust, 19. saj liberalismi, kristlust, ilmalikkust ja (mõnikord) negatiivseid algeid nagu kolonialism ja maailmasõjad. Selles mõttes on antiikkultuur Euroopa tsivilisatsiooni lähtealus ja ühisosa. Siiski
Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt). Muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esmakordselt Pythagoras, kelle arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust.
Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt). Muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esmakordselt Pythagoras, kelle arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust.
jaoks. Mõlemad võimaldasid märkida kõiki helisid pool- ja täistoonilise kõrgendusega. Rooma impeeriumi muusika – lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja muude pidustuste puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkoosseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi. Keskaeg Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr. Kirik ja kristlus Jumalateenistus ehk missa Paavst Mungad ja nunnad (kloostrielanikud) Klooster Koraal – kirikulaul 313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal
Hümneaios pulmalaul aulose saatel Hümn kultuslaul, KOOR kannab ette Nomos reeglite kogum kitara saatel lauljatele Hellenismiajajärgu iseloomustus: klassikaline kultuuri segunemine teiste pk-de traditsioonidega. Peen ja õpetatud musitseerimine. (Vana-Kreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd). Rooma võimu ajajärgu iseloom: kitaravirtuoos kuningas Nero teatrietendusteks koguti suure instrumentaalkoosseisud. Tooni andis ka mitmehäälsus ja ilmselt hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Kreeka helisüsteem: oktaav jaguneb 7 astmeks, sellest lähtub praegune Euroopa helisüsteem. Kreeka helilaadid: 3 võimalikku järjestust annavad 3 põhilist helilaadi: · Dooria Aristotelese järgi mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav · Früügia metsik, kirglik, ekstaatiline · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Pythagoras õpetus arvudest. Fikseeris esimese helisüsteemi matemaatilised suhted, Kosmos samadel suhetel.
c)linn oli vahelduva eduga ümbritsetud müüridega IX ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST 1.Skulptuur a) portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest on kujutatud realistlikult toodud on välja mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära jumalaid peaaegu ei loodud, kujutati iseend b)populaarne oli koopiate valmistamine c)telliti uusi teoseid hellenistlikelt meistritelt d) kreeka kunsti mõjul levis ka idealiseerivam laad (Augustus ja tema õukond) 2.Maalikunst a)tunduvalt vähem säilinud kui skulptuuri b)varaaidaks Pompeji, Herculaneum ja Stabiae enamikus majades leitud põrandamosaiike ja seinamaale c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine
Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Rooma võimu ajajärk 10. Iseloomusta lühidalt Rooma võimu ajajärku. Selle ajajärgu muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja pidustuste puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkooseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomamlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi. Kreeka muusikaõpetus 11. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi. Kogu helisüsteem on võrdlemisi keerukas, sisaldades kõrvallaade, heliridade erinevaid kombinatsioone ja võimalusi helisid kõrgendada. Oktaav jaguneb mitte viieks, vaid seitsmeks astmeks, millest lähtub ka Euroopas tänaseni kasutusel olev helisüsteem. 12
endale teema vastavalt oma võimetele ja maitsele. Teose osad olgu omavahel kooskõlas; asümmeetria, kõrvalepõiked, kirjeldavad ekskursid, kunstlik ja edvistav käsitluslaad see kõik rikub ilunõuet. ,,Ars poëtica" · Tähtsaimal kohal Horatiuse loomingus olid ta enese jaoks ,,Oodid" (,,Carmina"). Horatius lähtus kreeka monoodilise laulu loojatest Alkaiosest ja Saphhost (Sappho stroofi oli kasutanud juba Catullus), kuid õppis ka hellenistlikelt poeetidelt. Neile ja ka Pindarosele toetudes kujundas Horatius oma keerulise teemaarendusega stiili, mida rikastas ladina retoorika. Oma ,,Oodides" on Horatius kasutanud 13 erinevat stroofivormi. · Värsirütmi oskusliku kasutamisega kaasneb Horatiusel täpne sõnavalik, kõigi ladina keele lausestusvõimaluste ja sõnade vaba järjekorra efektne kasutus. Abstraktne arutlus põimub äärmiselt
Isegi keisrite portreed olid väga loomutruud. Võrreldes kreeka omadega, on roomlaste portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud nii kehaline kui ka hingelime ja vaimne omapära. Roomlased õpisid hindama ja imetlema teiste riikide kunsti, kui nad sõjasaagina neid kaasa tõid. On öeldud, et kui rooma vallutas kreeka, alistas kreeka kunst rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma ja nendele valmistati koopiaid kuulsatest kreeka teostest. Hellenistlikelt meistritelt telliti ka uusi teoseid. Rooma kunstis levis kreeka idealiseerivam laad. Roomas paigutati tublide kodanike kujusid linna väljakutele. Tähtsal kohal olid ka monumendid. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Roomlaste originaalse panus kunstiajalukku on ajalooteemalisest reljeefikunstist. Rooma reljeef püüdis olla realistlik ja täpne, kuid leidus ka idealiseerivamat reljeefi. 13.Rooma maalikunst.
annaabi.ee 
