Füüsikaline-mehhaaniline- Kõrvaldatakse veest lahustumatud ained(heljum ja kolloidlahused) kasutatakse ka settimise või filtreerimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastamisel on: võred_ Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed) Sõelad (peenemad reoaine osakesed) Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks) Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja) Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse) Filtrid (liiv, aktiisüsi) Flotaatorid- väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale , sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega. Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistmaterjalist kus eralduvad vees olevad heljumosakesed. Keemiline puhastus: Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja ja veest kõrvaldamis vajava reoaine vahel. Keemiline sadestamine ehk setitamine, Kogulatsioon- vähendatakse peenete
- sõelad (kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed) - liiva- ja rasvapüünised (aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja) - setitid (veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. - flotaatorid (Protsessis suurendatakse osakeste kineetilist energiat vedeliku aeglase segamise abil.) - filtrid (peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. 6. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus
eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed, prügila. Sõelad – väiksemate avadega, püütakse kinni natuke peenemad osakesed. Liiva- ja rasvapüünised – püüavad kinni liiva ja pinnal ujuv rasv kõrvaldatakse kaapmehhanismiga. Settebassein ehk setiti – veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Flotaatorid – flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest. Filtrid – filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine
ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võred, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. Kolme esimest kasutatakse jämedamate ja raskemate heljuvaine osakeste eraldamiseks. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisspersed lisandid ja kiulised osakesed. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihist. 10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu
Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6
Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6
Bioloogiline - Aluseks on mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toiteainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. 61. Kirjelda mehaanilist veepuhastus meetodi - Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed),Sõelad (peenemad reoaine osakesed), Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks), Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja), Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse), Filtrid (liiv, aktiivsüsi). 62. Kirjelda keemilist veepuhastus meetodit - kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, Flokulatsioon, Sette eraldamine, Settekäitlus. 63. Kirjelda bioloogilist veepuhastus meetodit - Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine
suunas. Settimise efektiivsust võib tõsta suurendades settimispinda kas paralleelsete plaatide või torude abil (nt. lamellsetitid). Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Joon. 2.17. Setitite põhitüübid. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). Protsessiks vajalikud õhumullid saadakse õhu lahustumisel vees ulerõhu tingimustes ja sellele järgneval rõhu alandamisel. Mullid kleepuvad heljumi osakeste mittemärguvale pinnale ja sunnivad neid veepinnale tõusma. Flotatsiooni kasutatakse peamiselt tootmisreovee eelpuhastusel.
Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. 4)Settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Lihtsaim setiti toimib perioodilises režiimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5)Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. 10.Reovete keemiline puhastus
Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 7
Täisnurkseis horisontaalsetiteis voolab vesi paralleelselt pikemale küljele ja ümmargustes setitites keskelt ääre suunas. Settimise efektiivsust võib tõsta suurendades settimispinda kas paralleelsete plaatide või torude abil (nt. lamellsetitid). Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). Protsessiks vajalikud õhumullid saadakse õhu lahustumisel vees ülerõhu tingimustes ja sellele järgneval rõhu alandamisel. Mullid kleepuvad heljumi osakeste mittemärguvale pinnale ja sunnivad neid veepinnale tõusma. Flotatsiooni kasutatakse peamiselt tootmisreovee eelpuhastusel.
Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega rasv veepinnalt kaapimisega. Flotatsioonil aereeritakse vett, veepinnale tekivad peened mullid, mis on seotud heljumiga, vaht eemaldatakse veepinnalt, samuti loob see vette aeroobse keskkonna. Settebasseinis või setitis viibib vesi aeglaselt liikudes umbes kaks tundi, mille ajal vajuvad raskemad osakesed basseini põhja, kust see eemaldatakse. Täidetud filtritega peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni. 15 10. Reovete keemiline puhastus - Keemiline sadestamine o Koagulatsioon - alumiinium-, raua-, kaltsiumisoolade lisamine liituvad suuremateks helvesteks o heljum settib o vaja hästi segada - Neutraliseerimine o kui pH erineb 7-st olulisel määral o lubjakivi, lubi, seebikivi, sooda
FÜÜSIKALIS-MEHAANILINE · kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused) · Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel · Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed) · Sõelad (peenemad reoaine osakesed) · Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks) · Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja) · Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse) · Filtrid (liiv, aktiisüsi) setitite põhitüübid · Settepaakides Settinud muda kääritamisel saadakse biogaase, mida saab edukalt kasutada kütteks · Flotaatorid väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale, sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega. · Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistematerjalist, kus eralduvad vees olevad heljumiosakesed KEEMILINE PUHASTUS
annaabi.ee 
