"Karje" Edvard Munch Sümbolism "Elutants" Edvard Munch Sümbolism "Metsavaim" Odilon Redon Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill" Eero Aarnio "Pall" Eero Aarnio Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst "Pehmed kellad ja sulav aeg"
Third level Fourth level Fifth level "Kalevipoeg" "Kalevipoeg allmaailmas" 1892 1918. a 1915. a "Linda kivi kandmas" 1917. a "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915. a Click to edit Master text styles Kristjan Raud Second level Third level ,,Kalevipoja" viies trükk 1935. Fourth level aastal
(eeskujuks A.Laikmaa).Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud. Samuti ühendas kunstnik oma loomingus nii armastust kui surma kui ka armastust ja päikest. Ta armastusteemalistes maalides on kirge ja igatsuslikkust. O.Kallis esines mitmetel näitustel. Lisaks tegi mööbli kavandeid, raamatugraafikat jne. Oskar Kallis suri 1917.a. Jaltas tuberkuloosi ja on maetud Jalta kalmistule. N:Kalevipoeg kellukest helistamas", ,,Kalevipoeg laudu kandmas", ,,Liiva-Annus", "Päikese suudlus"
Sümbolism Linda Press 12 B Sümbolism sai alguse 19. saj. teisel poolel, eriti levis see viimastel kahekümnendatel. Sümbolistlikud kunstnikud kujutasid üheltpoolt olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse p...
· Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell) "Kalevipoeg allmaailmas" 1915 rahvakunst ja juugend (pastell) Vaip "Siurulindu Kalevipojast" kavand 1915 tarbekunst, (vill), rahvusromantiline meeleolu 20. sajandi alguses, teose on valmistanud Merike Lond 1997. aastal. Konrad Mägi · 1875 -1925 · 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursused · Ekspressionism · Maastikumaalija · Kunstikool Pallas (kunstnike ühing) · Noor-Eesti "Merikapsad" 1914 "Rannamaastik" -
,,Lemminkäise ema" Eduard Munch 1862-1944 Norra -maalis surma,üksindust,haigust ,,Karje" ,,Surm haigetoas" ,,Elutants" ,,Suudlus" ,,Haige laps" Mihhail Vrubel 1850-1910 Venemaa -maalis kummalisest piinast haaratud tegelasi ,,Deemon" ,,Luik-tsaaritar" Krisjan Raud 1865-1943 Eesti ,,Puhkus teel Egiptusesse" ,,Kalev kosjas" ,,Viru vanne" ,,Kalevipoeg kivi heitmas" Oskar Kallis 1892-1918 Nii maalikunstnik kui rahvusromantilise suuna esindaja ,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga · Hääbus 1907.a. · Uuenduslik vool sai oma nime ajakirjanikult, kes ristis selle foovideks · Kriitikud suhtusid voolu vaenulikult · Tunnusjooned: -maastikud, - aktid, -portreed, -maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama
Second level Kalevipoeg laudu kandmas Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Kalevipoeg kellukest helistamas Kristjan Raud Click to edit Master text styles Second level Sündis 22.oktoober 1865 Viru-Jaagupis Third level Eesti kunstnik Fourth level Tema kaksikvend Paul Raud Fifth level Õppis Peterburis Nõmmel Kristjan Raua majamuuseum Pesu Click to edit Master text styles
(eeskujuks A. Laikmaa). Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud. Samuti ühendas kunstnik oma loomingus nii armastust kui surma kui ka armastust ja päikest. Ta armastusteemalistes maalides on kirge ja igatsuslikkust. O. Kallis esines mitmetel näitustel. Lisaks tegi mööbli kavandeid, raamatugraafikat jne. Oskar Kallis suri 1917.a. Jaltas tuberkuloosi ja on maetud Jalta kalmistule. N: ,,Kalevipoeg kellukest helistamas", ,,Kalevipoeg laudu kandmas", ,,Liiva-Annus", "Päikese suudlus"
1882 Munch"Karje" Munch"Elutants" Klimt"Juudit" Klimt"Suudlus" Gallen- Kallela 1893 1899-1900 1901 1907-1908 "Lemminkäise ema"1897 Raud"Kalevipoeg kivi Mägi"Tee Tartust Kallis"Kalevipoeg kellukest Matisse"Elurõõm" Heitmas" Viljandisse" helistamas"1915 1905-1906 Dufy. ,,Kummardus Kirchner"Autoportree Dix"Sõda" Picasso"Avignoni naised" Mozartile" 1910 sõdurina"1915 1929-1932 1907 Brague"L´Estague" Brancusi"Preili Pogany Balla"Koera ja keti Carra"Kihutav ratsanik" 1908 portree"1912 dünaamika"1912 1914 Kandinsky"Sügis Mondrian"Kompositsioon Malevits Arp"Enne minu sündi"
Puhkus teel Egiptusesse. 19031905. Oskar Kallis (18921918) Kalevipoeg allmaailmas. Kalevipoeg XIII lugu, 1915. Kristjan Raud (18651943). Viru vanne. 19281938. Oskar Kallis (18921918). Kalevipoeg kellukest helistamas. Kalevipoeg XVIII lugu, 1915. Nikolai Triik (18841940). Lennuk. 1910. Nikolai Triik (18841940). Nikolai Triik (18841940). Irmgard Menningi portree. 1910. Soome maastik. 1914. Konrad Mägi (18781925). Konrad Mägi (18781925).
Ebaõnnestus välispoliitikas, samuti destabiliseeris sisepoliitilist olukorda. Temperamentse mehena tappis vihahoos oma vanima poja, mis viis Rjuriku dünastia väljasuremiseni. Fjodor I 1557-1598 Tsaar 1584-1598. Riigiasjadest aru ei saanud, armastas palvetada ja kirikukelli helistamas käia. jLapsi tal ei olnud, noorem vend Dmitri suri kahtlastel asjaoludel 1591. Seetõttu lõppes tema surmaga Rjuriku dünastia. Tegelik võim ta valitsusajal oli Godunovi käes. Impeeriumi teke 1453. aastal oli türklaste poolt vallutatud Konstantinoopol, Bütsants (Ida-Rooma riik) oli sellega saanud oma lõpu. Moskva suurvürstid hakkasid end nüüd ise pidama Ida-Rooma
Selle peale oli Indrek mõelnud ja plaaninud õppida koduõpetajaks. Ta juba oligi hakanud tublisti õppima, kuid siis kutsuti ootamatult Indrekut Vaarmannide juurde sünnipäeva peole. Sellest sai Indrek jällegi rõõmsaks ja tantsis seal Molliga, kuid see ei maandanud tema õnne ja ta tantsis ka Tiinaga, hoides teda õhus. Kuid just sellel kõige parajamal hetkel sadas sinna sisse härra Maurus koos Tigapuu ja veel mõne õpilasega. Nimelt oli kooli uksetaga kella helistamas käinud peo paar tüdrukut, kes kinni püüti. Härra Maurus küsitles seal kõik üle ja seal hulgas ka Indreku. Arusaades et seal oli tavaline sünnipäeva pidu, lahkus härra Maurus. Peale seda hakati Indreku kallal nokkima ja ka Molli rääkis Indrekuga, et tegelt ei ole tal plaanis Indrekule mehele minna jne. Indrek ei osanud selle peale muud lausuda kui, et ega tema ka polnud plaanis. Selle peale sai Molli natuke
lõunast õhtule, mõtles hakata korralikult tuupima lootes, et eksamid ära tehes saab temagi 100 rubla kuus - Vaarmannidel käis nüüd tavalisest rohkem külalisi - Indrek sai kutse nende juurde peole, tantsis parasjagu Tiinaga, sest Molli koguaeg ei jaksanud, kui härra Maurus sisse astus, süüdistas proua Vaarmanni noorte inimeste rikkumises, sest peolt pärit paar neiut olid Mauruse kooli juures kella helistamas käinud - küsitles Indrekut ja ka teisi peolisi - härra Maurus üritas Tiinat seisma saada, õpetas, et uskuma peab, Tiina rääkis oma lootusest, et jumal ühel päeval tema jalad terveks teeb, Maurus kiitis sellist mõtlemist - Maurus mõistis, et Vaarmannide juures oli tavaline sünnipäevapidu ja ta lahkus - Indrekut nokiti veidi selle pärast - Molli ütles Indrekule, et ei plaani talle mehele minna, mille peale ka Indrek vastas, et ei
kääbus ronib, käänleb, käpuli roomab, kuristiku kohal ripub, ühelt eendilt teisele kargab ja mõne kivist raiutud gorgo sisemust kobab: see oli Quasimodo varesepesi lõhkumas. Vahel komistati kuskil kiriku hämaras nurgas elava kimääri otsa, kes seal kössitas ja kulmu kortsutas: see oli mõtteisse vajunud Quasimodo. Vahel nähti kellatorni all päratu suurt pead ja vormitut jäsemete kimpu meeletult köie otsas kõlkuvat: see oli Quasimodo 147 vesperit või angelust helistamas. Öösel nähti tihti õudset kuju mööda nõrka pitsilist balustraadi torni tipus apsiidi kohal liikuvat: see oli jälle Jumalaema kiriku küürakas. Niisugusel korral olevat kirik, nagu eided jutustasid, muutunud fantastiliseks, üleloomulikuks, jubedaks: siin-seal avanenud kujude silmad ja suud, kuuldud haukuvaid kivist koeri, sisisevaid kivist madusid ja lohesid, kes ööd kui päeva sirgunud kaeltega ja avatud suudega katedraali valvavad
annaabi.ee 
