neist kuulub 22 miniatuuri. Aastal 2003-2004 lisandus tsüklile veel kolmaski sari ,,Eesti rahvataevas" kahele klaverile, mis põhineb rahvaviisidel. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil Ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas Ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Sisaski huvi astronoomia vastu tekkis väga noores eas ning püüd siduda seda muusikaga, mõjutas Tema tulevasi teoseid vägagi suurel määral. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis. Helilooja on katsunud muusikas edasi anda enda silmaga nähtud protsesse ehk kõiksuguseid looduses toimunud muutusi.
anda ei osanud. Peaaegu ingel, ent surelikkuse halli varjuga ta polnud enne kunagi sarnast tundnud, kui imetledes vee peal mänglevat last, veidi nooremat, kui ta ise. Lennates kergetes tuulevoodes, puudutas too varbaotstega jahedat vett, iga kord rõõmsalt kilgates. Oli see unes või ilmsi, selles polnud ta kindel, kuid kaunis olevus oli jäädavalt end ta südamesse immutanud. Ta andis talle nimesid, palju erinevaid nimetusi ja tiitleid, kuid mitte ükski ei läinud kokku kurvahõbedase helireaga, mida ta hing vabadusse karjus, kui keegi teine ei kuulanud. Vajutades elevandikuust klahve mustatiibsel klaveril, püüdis ta kuulata südame tasast häält ja anda armastusele kõla. Pika vastupanu murdmise järel andis reaalsus alla ja õige meloodia pani õhu vibreerima. Poiss sattus oma muusikast vaimustusse, mängides kiirustamata algusest lõpuni, ikka jälle ja jälle, kuni kõik sõrmed verevaiguseks hõõrdusid. Ent ta ei jätnud järele, andudes täielikult ekstaasile
.........................................................................................................17 1 ABSTRAKT Proseminaritöö „Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil” on koostatud muusikapsühholoogia valdkonnas. Käesolevas töös uuritakse viiulimängija poolt mängitud mažoorse diatoonilise helirea intonatsiooni ja selle varieeruvust võrdluses võrdtempereeritud helireaga. Eesmärgiks on saada teada, kas ühe kindla helirea mängimisel esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ning kui suur on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Töö meetodiks on katse, mille käigus salvestatakse D-duuri helirida 30 korral viiuli esituses. Helisalvestuse analüüs viiakse läbi programmiga „Praat” , uurimuslik materjal on empiiriline. Kirjanduses on peamiselt toetutud „The Science of Music Performance” toimetajateks R. Parncutt & G. E
"Täielik kuuvarjutus" on inspiratsiooni saanud 21. jaanuaril 2000. a. toimunud loodusnähtusest - helilooja on katsunud muusikas edasi anda nähtud protsesse, looduses toimunud muutusi. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Rein Rannap Sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog, ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka
muusikaga. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Samalaadsete arvutustega on Sisask ka jätkanud. Kuna peale Päikesesüsteemi planeetide on korrapärases harmoonilises liikumises ka galaktikad, tähed, komeedid jne, on võimalik välja arvutada nendegi teoreetilised helid ning nende najal musitseerida. Sellise meetodi suurejooneliseks näiteks on tsükkel "Universumi hääled" neljale klaverile, kaheksale pianistile, kuueteistkümnele käele op 88 (2002), mida helilooja nimetab oma senise töö kokkuvõtteks
· Putkest tehtud pillid · Pajupill (vilepill) lepast, toomingast, pihlakast või männist; 3-8 sõrmeava · Reasviled, paaniviled mitu eripikkust vilet kokku köidetud · Pajuviled erineva pikkusega; pidi kindlasti vees leotama · Roopill kokkusurutud õhk annab heli · Torupill arenes roopillist; kodunes 14. saj; jõura ja möllupill; ristiusu toetajatele patupill; kindla helireaga; 16. saj väga levinud; mängiti läbi aasta; suurem osa repertuaarist pulmamarsid ja labajalamarsid; kuulsaim torupilli mängija oli Johannes Maaker e. Torupilli Juss · Sarvepillid · Pulli sarvest sarvepill (trompetiline) · Soku sarvest sarvepill (klarnetiline) · Karjapasun kõige suurem klarnetiline e. tõri; valmistati kahest puukoorest,
keskseks atribuudiks heli vältuse kõrval on heli kõrgus. Heli kõrguse ja vältuse erinevuse alusel kujunevad meloodiad, mis meie kultuuris näivad kehastavat muusika kõige algsemat ja loomulikumat avaldumisvormi. Heli kõrguse objektiivseks korrelaadiks on heli võnkesagedus. Mida suurem võnkesagedus, seda kõrgem on heli, ja vastupidi mida väiksem võnkesagedus, seda madalam on heli. Kõrvuti seitsmeastmelise diatoonilise helireaga on Lääne muusikas kasutusel kromaatiline helirida, milles oktav on jagatud 12 pooltooniks ning millele vastavad klaviatuuril ühe oktavi piirides kõik klahvid nii valged kui mustad. Lauljaformandi olemasolu spektris annabki klassikalisele häälele ta sära ning kindlustab hääle kandvuse. Pelgalt heli tugevust arvestades jääks see nähtus arusaamatuks, sest terve mõistuse järgi võttes peaks ju orkester laulja "üle mängima". Laulja hääl eristub tänu lauljaformandile,
aasta Chicagos esinenud Jazz Brownist. 18 Võistluse resultaadid viitavad veel kord inimfantaasia ääretusele: Synco-Pep, Rhytmic-reverie, Rhapsodoon, Peppo, Exilera, Hades Harmonies, Paradisa, Glideola, Mah Song. Parimaks valiti Synco-pep (samas). 19 Lääne-Aafrika nn Kullarannikul, s.t regioonis, kust neegreid Ameerikasse ümber asustati, oli muusikas valitsevaks pentatooniline helirida, mis tuli uutes oludes kohandada euroopaliku seitsmehelilise helireaga. Blue notes ja koos nendega tekkinud kuueheliline bluusi helirida ongi nende kahe süsteemi vahelise kompromissi tulemus. Kui kuulata bluusilauljaid, selgub tõsiasi, et näiteks madaldatud 3. aste ei lange kõlaliselt päris täpselt kokku tempereeritud helirea madala 3. astmega, jäädes tegelikkuses euroopalikule kõrvale ebamäärasele kõrgusele suure ja väikese tertsi vahele. Tekkinud intervalli kutsuti meie muusikute
annaabi.ee 
