19.Nimeta infoedastamise erinevaid 4)info ei muuda alati hoiakuid. viise! 6.Mis aastat loetakse Kiri,telefonikõne,pressiteade,faksi suhtekorralduse ajaloo alguseks? saatmine, kohtumised ajakirjanikega, 1930ndate lõpul hakati Suurbritannias pressikonverents, erialane kohtumine, avalikkuse analüüsimist ja tema artikli kirjutamine, vajaduste uurimist tunnistama eraldi helilindid,videolindid,elektroonilised uurimisvaldkonnana teated, kiri toimetajale, ajakirjandus 7. Kuidas kujundatakse ettevõtte väljaannete külastamine. imagot? Milliste vahenditega? Kampaaniad,reklaamid,sponsoreerimi ne,logod,meened,infomaterjalid,kodule hekülg, juhtfiguurde persoonide tegevused. 8. Millistel tasanditel toimuvad avalikud suhted? 1)avalikkuse üldtasandil (meedia kujundab arvamust) 2)isiklikel kogemustel põhinev arvamus 9
Muuseumid moodustavad osa ühiskonna infosüsteemist ning sõltumata sellest, kas see neile meeldib või mitte, on nad kindlasti infoühiskonna olulised tegijad. Tulevik peitub informatsioonis ja muuseumid on informatsiooni täis. Muuseumid arenevad koos ühiskonnaga ja on täiesti selge, et tehnoloogilised muutused mõjutavad ka neid. Muuseum moodustab samuti infoökoloogilise süsteemi. See on koht, kus asuvad objektid (museaalid), trükised, filmid, helilindid ning inimesed, kes loovad neist huvitavat, kaasakiskuvat ja meelelahutust pakkuvat informatsiooni. Üldjuhul on tänapäeva muuseumis mitmesuguseid (info)tehnoloogilisi seadmeid arvutid, arvutigiidid, videoseadmed, holograafilised vitriinid jms. Muuseum on koht, kus luuakse uut informatsiooni, laetakse seda uute tähendustega ja seostatakse seninägematul moel. Informatsiooni säilitamine ja kasutatavaks muutmine on muuseumi tuumväärtus, mille ümber kogu muuseum organiseeritakse
magnetväli. Maal on omaenda magnetväli, mis on kõige tugevam tema magnetilisel põhja- ja lõunapoolusel. Magnetkompassi magnetiseeritud osuti seab enda põhja-lõuna sihis ja on käepärane abi orienteerumisel. Magnetism Magnetism on jõud, mida laialdaselt kasutatakse, kuigi sellest nähtusest pole veel täielikult aru saadud. Paljud masinad, alates auto süütesüsteemist elektrimootoriteni, kasutavad magnetite omadusi. Video- ja helilindid on kaetud õhukese magnetilise aine kihiga. See kiht võimaldab neid kasutada salvestamiseks ja taasesitamiseks Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on
DAT kasett ja helikasett, videokasett VIDEOSALVESTISED Videokassett on magnetlinti mahutav lame plastkarp. Helikassetid hoitakse tolmukindlates originaalkarpides. Kuna kassetides on magnetlint, kehtivad samad tingimused nagu helilintide ja helikassettide puhul – hoida vertikaalselt ja vältida magnetväljade mõju. HELIPLAATIDE JA –LINTIDE HOIUTINGIMUSED KESKKOND HELIPLAADID VIDE JA HELILINDID Temperatuur 15 - 20℃ 15 - 23℃ Õhuniiskus 25% - 45% 25% - 55% Temperatuuri mitte üle 2℃ mitte üles 4℃ muutus Õhuniiskuse mitte üle 5% mitte üle 20% muutus Kasutatud kirjandus Rahvusarhiivi juhised, Fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine. 2003
(kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. · Kasutada võib erinevaid allikaid, kuid kõik algallikad tuleb viidata. Kasutada võib suulisi allikaid nagu: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg. Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka
riigi taastamisel (Eesti NSV Loominguliste Liitude juhatuste ühispleenum, Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutav kogu, Eesti Kongress (I), Eestimaa Rahvarinde I kongress) ning ühiskondlike algatuste kogunemisest. Suuremad arhiivid kajastavad Eesti riigi seadusandlike, valitsus- ja teiste asutuste tegevust nagu Eesti NSV Ministrite Nõukogu (1398 arhivaali istungite fonogrammid aastatest 1971-1989). Eesti Televisioon (611, sh. saatesarjade "Ars longa" ja "Täna 25 aastat tagasi" helilindid). Arhiivijärelevalve Arhiivijärelvalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele. Järelevalvet teostavad oma pädevuse piires:
Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid teda hiljem kui meest, kes ei ole võimeline samaaegselt kõndima ja nätsu närima. Irvitati ka, et ta on nooruses liiga palju
Vastaskandidaadiks oli demokraat Mc Govern. Saatuslikuks sai nn Watergate`i skandaal. Vahistati viis meest, kes tabati Washingtonis Watergate büroohoonest sissetungimiselt, kus oli demokraatide üleriiklik peakorter ja kus nad üritasid paigaldada pealtkuulamisseadmeid. 1973. a. 8. jaanuaril jõudis asi kohtusse, sama aasta 7. veebruaril otsustas Senat 70 poolthäälega, et sündmuse täpsed asjaolud tuleb välja selgitada. 1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid teda hiljem kui meest, kes ei ole võimeline samaaegselt kõndima ja nätsu närima. Irvitati ka, et ta on nooruses liiga palju
Laadid Teavikud: 18 · publitseeritud o trükised (raamatud, ajakirjad, ajalehed, raamatud, perioodika, jätkväljaanded), o elektroonilised publikatsioonid (elektrooniline ajakiri või ajaleht, el. andmebaas, kodulehekülg Interetis, raamat CD-ROMil või veebis; e-raamat), o auvised (audioteavikud [helisalvestised, laser-või vinüülplaadid, helilindid, kassetid], visuaalteavikud[digifotod] või audiovisuaalteavikud[videokassett, CD-ROM, DVD-ROM]), o erilaadid (graafilised trükised, noodid, kartograafia, trükised pimedatele, plakatid). · publitseerimata (käsikirjaline raamat või artikkel, sahtlisse kirjutatud asjad, isiklik kirjavahetus, väljaprinditud tekst, kursuse- ja diplomitööd, projektid jms). Tüübid
Allikatsitaatidele tuleb lisada oma seisukoht. Käsitluste tsitaatides tuleb esile tuua teiste arvamused (kas samad või erinevad) ning viidata, missuguse allika (kirjandusest jms) mitmendalt leheküljelt tsitaat pärineb. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu. Viitamine algallikatele Suulised allikad on: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 55 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg. Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused).
annaabi.ee 
