Liigne bürkokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Enamikul abielupaaridel peaks olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teise võimalusena nähakse sageli sisseräne soosimist. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Agenda 21 Luuakse rahvuslikke strateegiaid ning ka valdkonna strateegiaid. Strateegiate koostamisse kaasatakse ai ring asjast huvitatud inimesi
145 (kodanikud võtavad aktiivselt osa ühiskonna asjadest) 146 Kaasaegses riigis on kulutused sotsiaalpoliitikale investeering tulevikku. Lumpen  kaltsakas, asotsiaal, deklasseerunud, oma klassist välja kukkunud indiviid Rikas riik võib investeerida vahendeid olulistesse valdkondadesse: 147 Infrastruktuur 148 Ühishüved 149 Julgeolek 150 Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab võimu ja näeb tulevikku 151 helgemas valguses. 152 Eestis sureb umbes 17000-18000, sünnib 13000-14000 153 1.september 2006 läks esimesse klassi üle 12 000 lapse  punavõimu ajal läks 154 esimesse klassi 25000-26000 155 2003 oli Eestis pensionääre 27% rahvastikust  jaanuarist 2006 võivad 156 pensionäärid töötada vaatamata eale. 157 Rahvastiku kvaliteet
pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Kokkuhoid sotsiaalmaksu arvelt võib aga hukutavaks kujuneda kuna väheneks arstiabi kättesaadavus ja sotsiaaltoetuste eraldamine abivajajatele. Ka leibkondade majanduslik elujärg on oluline. Nii Eestis kui Euroopa riikides läbi viidud uuringud kinnitavad, et majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem avalikke institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on see suhtarv 1,2.
intiimsus, lähedus. Nt sonett ,,Ehtides" - 1918 ,,Sinine puri"- endiselt juubeldav, värvikad võrdlused looduse kirjeldamiseks, veidike ülepakutud - 1920ndate algus ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa"- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda. - 1927 ,,Hääl varjust" elu varjuküljed nt ,,Agulis" - ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid. - 1929 ,,Õnnevarjutus" ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest, piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib süngeid ja karme pilte, tunneb kaasa neile, keda elu pole hellitanud. Ta e loe moraali vaid laseb kujunditel enda eest rääkida. Ballaadid räägivad önnetust armastustest nr ,,Porkuni preili"
sellest siis õnne või õnnetust!". Kahtlus seisneb aga selles, kuivõrd kerge oli tal nende naistega suhe lõpetada. Ta liugles ühe neiu juurest teise juurde sulekergusega, unustades uue saabudes täielikult, et oli alles hiljuti kellelegi teisele armastust vandunud. Ei saaks öelda, et ta otseselt naisi halvasti oleks kohelnud, kuid niimoodi "suhete" või armuseikluste vahel pendeldades ei näi ta lugejale just kõige helgemas valguses. Lugedes tuleb välja ka võimalus, et Olavi otsis enda rännuteel kohtavates naistes kaotatud õde. Tema kadunud õde ilmus Olavi ette vaimusilmas, lugedes talle peale sõnu, et Olavi peab lõpetama tema otsimise teistes naistes, see olevat asjata vaev. Ehk kasutas Olavi tõesti naisi vaid mingi tühimiku täitmiseks enda hinges, otsides kedagi, kes oleks hoolitsev ja hell, just nagu tema õde oli kunagi olnud.
Järgmises kogus ,,Sinine puri" kasutas Under värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Kogud ,,Verivalla", ,,Pärisosa" olid ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud. Suure emotsionaalsusega kujutatakse nüüd sõda, mis inimestesse hävitavalt mõjub. Järgmised kaks kogu olid vastandlikud. ,,Hääl varjust" kujutab elu varjukülgi, kirjeldatakse muret ja ahistust kui hingeseisundit, maalib süngeid ja karme pilte. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab helgemas meeleolus luuletusi, maalib meeldejäävaid looduspilte. Ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Under sai ballaadideks ainet: rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kujutab ballaadides tegelaste hingeelu. Peategelased on rikka tudeeluga inimesed, kelle õnnelootustele eluraskused ja inimlikud eksimused takistuseks saavad. Põhiliselt räägivad õnnetust armastusest. Luulekogu ,,Kivi südamelt" sisaldab mõtteluulet.
rikkuse kasv oluline. Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Ka leibkondade majanduslik elujärg on tähtis, sest loob kindlustunde ja aitab kaasa inimressursi taastootmisele. Nii Eestis kui Euroopa riikides läbi viidud uuringud kinnitavad, et majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem avalikke institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Ka Eesti euroreferendumil mõjutas inimeste otsust majandusliku kindlustatuse küsimus. 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Majandusliku heaolu kasvust tähtsam on küsimus, kuidas jaotub see heaolu inimeste vahel. Prantsuse valgustusfilosoof Charles de Montesqieu rõhutas, et demokraatlikuks ei tee ühiskonda mitte see, palju riigil rikkust on, vaid see, kuidas riik rikkust ühiskonnaliikmete vahel jagab.
"piimabaaride ja juke-box muusika järgi. Hoggart kardab, et massikultuuri ja ameerikastumise tõttu kaob "tõeline" töölisklassi kogukond unustusse. Töölisklass saab vähem kui nad väärt on, SB-s oli välja kujunenud proletaarne intelligents. Fakt oli aga see, et pärast II MS tarbiti SB-s USA-d. Seega oli hirm, et ameerikustamise tulemusena võivad massid hakata valitsust juhtima ja niimoodi kultuuristandardeid madalamaks suruma. Kuid oli ka neid, kes nägid ameerikustamist helgemas valguses. T.H.Huxley pidas Ameerikat teadusest lugupidava ratsionaalse tuleviku kehastuseks. Huxley arvates polnud juba allakäiguteele sattunud ühiskondlike- ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust) 3) Raymond Williams-- > kultuurimääratlused+ tasandid. Tundestruktuuri mõiste.
annaabi.ee 
