teha(emotsioonid ja tunded-just need mis eristavad meid robotitest ja kunagi videti,et ka loomadest). Igast hest meist oodatakse tulevasti presidente kes toovad maailmale rahu vi nt arste kes leiaksid kiireimas korras aidsile ravi..taaskord vrtus aga seda juba laiemas perspektiivis inimkonnale. Olenemata sellest kes ma olen vi kelleks ma ka saan(kasvi 40 aasta prast) on mul mingisugune vrtus mis on pea ks-hele ka kohustus EHK SIIS-ma olen tumedaim laik helehallist massist,me siis KiK oleme! Minul kui ksikisikul ei saaks olla tisvrtuslikku vrtust kui ei oleks persoone kes mind vrtustaksid,sest vrtus ei ole fakt ja meil kigil on vrtus ning loomulikult peaksime me kik vrtustama juba selleprast igaht iseendaga vrdsetena.
4 Marmor/Graniit pinnad Kivi on kõige vanem pinnakattematerjal olnud kasutusel juba tuhandeid aastaid. Kivipõrand on kõige vastupidavam põrandakate ja seda on lihtne hooldada Marmor on kiuline lubjakivim, mille kõvadus, muster ja värvus sõltuvad leiukohast Graniit on tähnilise mustriga süvakivim. Sisaldab kvartsi, mille osakesed moodustavad graniidi mustri ja värvuse (helehallist-tumehallini). Graniit on vastupidavam kui marmor. Värviline ja rasvane mustus võivad sellele jätta plekke, mida ei saa eemaldada Looduslikest kividest valmistatakse plaate, mis laotakse aluspinnale. Plaate puhastatakse kuiv-,poolniiske, niiske ja märgpühkimisega. Oluline on pinna pidev korrashoid. Pikka aega pinnal olnud mustus võib jätta jälgi, mida on raske eemaldada. Pinnale valgunud värvilised vedelikud eemaldada kohe Keraamilised plaadid
arseenimaak (As2S3). (Vikipeedia 2008) Auripigment (Vikipeedia 2008) 3.2. Teluriidid 3.2.1 Altaiit Altaiit, keemilise valemiga PbTe, on plii ja telluuri ühend. Altaiit on tinavalge kuni kollakasvalge värvusega mineraal. Altaiit avastati 1984 aastal Altai mägedest. (Wikipedia 2009) Altaiit (Wikipedia 2009) 3.3. Seleniidid 3.3.1. Neumanuiit Hõbeda ja seleeni ühend, mille keemiline valem on Ag2Se. Värvuselt on helehallist kuni tume hallini, metallilise läikega. Nime on see mineraal saanud saksa mineraloogi ja kristallograaf Carl Friedrich Neumanni järgi. (Stutzite 1996) Neumaniit (Stutzite 1996) KOKKUVÕTE Sulfiidid on väävli ja enamasti metalli vahelised ühendid. Minerallid, mis koosnevad väävlist ja metallist on sulfiidsed. Need on küllaltki levinud mineraalid, millest mõnesid leidub ka Eestis. Eriti levinud on püriit, mis on raua ja väävli ühend. Õlgkollase värvusega ja esineb sageli
kivikülvides või üksikute põllukividena. Looduskivisid kasutatakse vundamentides ja soklites, sise-ja välisseintes, katustel, põrandatel, treppidel, terrassidel, aiateedel, väli- ja sisekaminates, väli-ja sisebasseinides, aiapostidena, aiakujunduselemendina (lauad,pingid,grilled,lillekastid), vanade hoonete(kirikud,mõisad jm) restaureerimis-ja rekonstrueerimistöödel. Looduslike kivide värvitoonid varieeruvad sillerdavast helebeezist tumepruunini, helerohelisest roheliseni, helehallist mustani jne. Pinnatöötluse poolest on kivid kas looduslikud(lõhestatud) või lihvitud pinnaga. Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim, mis koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandiks veidi savi või kvartseri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja-hüdroksiide. Paljudes Eesti lubjakivides on rikkalikult kivistisi, organismide ja nende elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga
Austerservik Austerservik on serviti kasvupinnale kinnituv, austrikarpi meenutav seen, mis kasvab metsikult lehtpuude tüvedel ja kändudel pea kogu maailma mõõduka ja niiske kliimaga aladel, seeneteadlaste kinnituste kohaselt ka Eestis. Serviku kui kultuurseene ajalugu algas Euroopas juba eelmise sajandi alguses. Lisaks üldtuntud hallikale servikule on olemas ka teisi toone, mis varieeruvad alates helebeezhist pruunini ning helehallist violetse ja isegi mustani. Maitselt on kõik servikud siiski ühesugused ning enamik erksaid toone kahjuks tuhmub kuumutamisel. Austerserviku viljaliha on tugev, tugeva meeldiva seenemaitse ja -lõhnaga. Valge udujas katt seente pinnal kujutab endast täiesti maitsetuid ja kahjutuid seeneeoseid, mida austerservik teistest seentest erinevalt hakkab tootma juba korjamisküpseks saamisel. Söögiks pruugitakse austerservikut
tänapäeval üha sagedamini ka sisekujunduses. Sellest saadud tükkide ja valmisplaatide värvivalik, mis ulatub kollakaspruunist sinakashallini, annab ruumile rahuliku meeleolu. Looduskiviseinad võivad annavad ruumile efektse omanäolise mulje ja võivad ka asendada maali. Pilt 5 Looduskivi Keda paekivi rahulik pastelne värvigamma ei paelu, leiab kaljukivi hulgast kirkamaid värvivarjundeid - helehallist mustani, kollasest pruunini. On nii lihtsama kui ka pidulikuma (sädelevama) struktuuriga kive. Seinale saab looduskivi erikujulisi tükke paigaldada müürisegudega. Vältida tasub silikooniga kinnitamist. Nimelt pole kivi silikooni jaoks piisavalt tihke, liim tungib pooridest läbi. Paekivi ja kvartsiiti võib kinnitada nii silikaat- kui ka betoonseinale. Otse laudseinale kive panna ei saa, vahele tuleb paigaldada kas kivi- või kipsplaat...
muidugi väikestele lastele plasilinist voolimine sobib paremini,sest savist on raskem voolida kui plastiliinist. Hästitöödeldav on mitmevärvilisena saadaval olev plastiliin. Enne kasutamist vooli plastiliini käte vahe, et see muutuks pehmeks. Plastiliini on lihtsam kui savi voolida. Savist Savi on keraamika tegemiseks esmavajalik tooraine. Eestis leidub vaid madalkuumuses põletatavat savi, mille värviskaala maa seest kaevates võib olla helehallist tumepunaseni. Savidele annavad tooni peamiselt neis leiduvad rauaühendid. Mida rohkem savi neid sisaldab, seda tumedam on ta ka pärast põletamist. Tavaliselt muutub eestimaist päritolu põlenud savitükk kollaseks või nn tellispunaseks. Kõrgemas kuumuses põletatavaid saviliike eesti maavarade hulgas ei leidu, seepärast peab neid importima teistest maadest. Hermeetilistes kilepakendites savi on koheselt
järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni mustani, emased on enamasti heledad ja vähem laigulised. Vastsündinud hülgepoja karv on kollakasvalge. Hallhüljes on levinud Barentsi, Lääne- ja Põhjameres. Kõige idapoolsemaks levikualaks on Valge mere kael. Eestis esineb hallhüljest Lääne-Eesti saarestiku ümbruses, Soome lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie
metadooniannust patsiendil järk- järgult suurendatakse, kuni tal tekib küllastumus. Samas aga nõrgeneb heroiini külgetõmme, heroiin ei tekita enam mõnutunnet, mistõttu soov seda narkootikumi tarvitada hääbub. Siiski on metadoonravi problemaatiline, sest ei sobi igale patsiendile. Metadoon narkootikumina levib nii, et mahukaid raviprogramme ellu viies tuleb ette ka nõndanimetatud kadusid - keelatud müüki illegaalsele turule. KANNABIS on tihke aine, värv helehallist pruunini ja mustani. Seda saadakse kanepiliste sugukonda kuuluvast taimest. India kanep sisaldab 50 narkootilist ainet; lehtedest ja õisikutest tehakse hasisit. Mõju: sarnaneb alkoholi omaga, kuid kanep ei põhjusta pohmelli. Tekib lihtsalt hea või halb tunne: lobisemisisu ja lõbus tuju; tahtmine kõrvale tõmbuda, unisus; ahistustunne. Ohud: Kaob aja-, koha- ja kiirusetaju; autosõit on riskantne. Hallutsinatsioone esineb siiski harva
ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes) *Kihtrünkpilved (väliselt koosnevadsuurematest, kaunis paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule. Ainult paksemad võivad anda nõrka lühiajalist vihma või lund) *Kihtpilved (sarnaneb uduga kuid ei ulatu maapinnani. Värvus on helehallist tumehallini. Võib anda uduvihma, teralund või nõrka lund) *Kihtsajupilved (talvel tumehallid, suvel aga sinkjad, vesise ilmega. Kihtsajupilvedest langeb tavaliselt ühtlasi, suhteliselt kestvaid, mõnikord ajuti lakkavaid sademeid: suvel lausvihma, talvel lauslund) VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni. Tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel.
Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks. Erinevaid populatsioone eristatakse morfoloogiliste oma- mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4 duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat). Värvus kõigub helehallist kuni mustani. Mesilasema munevus Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt. Enamasti morfoloogiliste munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas. ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad. Iseloomult on kraini mesilased rahulikud ja vagurad. Pere läbivaata- Eestis tuntumad rassid on: kohalik tumemesilane (Apis mellifera misel jäävad mesilased ja ema rahulikult
Kütuse ja õhu rõhud ning temperatuurid peavad olema ettenähtud piirides. Põlemisprotsessi saab kvalitatiivselt hinnata (ja korrigeerida) leegi värvuse ja kuju ning korstnast väljuvate suitsugaaside järgi visuaalselt. Normaalselt kulgeva põlemise tunnusteks on stabiilse frondi ja kujuga, kolde mahtu võimalikult täielikult täitev, kuid müüritise ja küttepindadeni mitteulatuv leek. Leegi värvus - õlgkollasest heleoranžini. Suitsugaaside värvus normaalsel põlemisel varieerub helehallist helepruunini. Suitsugaaside tume värv viitab kütuse mittetäielikule põlemisele, mille põhjusteks võib olla õhu puudujääk (vale õhusiibri asend, madal õhu rõhk, ebatihedused õhutraktis, ventilaatori rikked jms), kütuse mittekvaliteetne pihustamine (valesti valitud pihustusseib, pihusti kulumine või ummistus, madal kütuse rõhk või temperatuur), pihusti või difuusori vale asend. antavast õhuhulgast või veeaurust suitsugaasides. Veeauru normaalsest kõrgema sisalduse
vitamiinid ja vesi. LÜHIÜLEVAADE VEISEKASVATUSE AJALOOST Ajalooline ülevaade Veisekasvatus hõlmab veiste kehaehituse seost jõudlusega, veiste aretust, söötmist, pidamist ning hooldamist. Veisteks nimetatakse kitsamas mõttes ainult pärisveiseid. Zooloogid peavad ulukveist tarvast kõikide tänapäeva veise- ja seebutõugude ainsaks ulukeellaseks. Tarvaste kehaehitus ja värvus erines piirkonniti: leidus helehallist kuni tumepruuni värvuseni loomi. Pullid olid lehmadest märksa võimsama kehaehitusega. Viimane tarvalehm tapeti Poola territooriumil 1627. aastal. Seepärast on tarva kohta kirjandusest arvatavasti leida vähe andmeid. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitavad, et tarvas kodustati 8000...2000 a e m a. Kesk- Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a e m a. Muinas- Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5
säilivusaeg (parim enne) oleneb soolasisaldusest. 3.6. Kalamari Kalamarja kui nõrgalt soolatud kalatoodet saadakse põhiliselt tuurlastelt ja Kaug-Ida lõhelastelt, harvemini muudelt kaladelt teistelt lõhelastelt forell ning teistelt kaladelt nototeenia, tuun, mintai jt. Kalamari on kõrge toiteväärtusega, sisaldades 20...40% põhiliselt täisväärtuslikke valke, kuni 20% rasva, palju vitamiine ja mineraalaineid. T u u r a m a r i on kõige hinnalisem. Selle värvus on helehallist (parim) mustani (madalaima kvaliteediga). Nimetus "must kalamari" ei ole seega täpne. Kõige 15 väärtuslikumaks loetakse tuuralt, beluugalt ja sevrjuugalt saadud marja. Kvaliteetsel tuuramarjal peab olema spetsiifiline lõhn. Lõhna puudumine või rääsunud lõhn viitavad madalale kvaliteedile. Töötlemise järgi jaguneb teraliseks (parim), pressitud ja pumpides (marjakotis terad ümbritsetud sidekoest kestaga) marjaks.
[…] Kuhu minna edasi õppima? Idla pidas kõige sobivamaks Stockholmis asuvat soliidset kuninglikku Per Henrik Lingi nimelist Kehalise Kasvatuse Instituuti. See 1940. aasta kevad, nagu tagantjärele selgus, Eesti Vabariigile nii traagiline kevad, tähendas meile, abiturientidele vabanemist ja uue elu algust. Lõpuaktus toimus meie vanas armsas koolimajas. Tüdrukud pikkades valgetes kleitides, poisid mustades ülikondades – viimaks ometi pääsesid naaad oma ebamugavast helehallist vormist. Cum laude lõpetamise puhul sain kooli poolt kingituseks inglise arstist kirjaniku a J. Cronini romaani „The stars look down“. Suur oli mu rõõm, kui saabus Stockholmist kiri, et olen instituuti vastu võetud! Muretult ja kerge südamega – kool viimaks ometi läbi ja tulevik teada – läksin 1940. aasta juunikuu algul Idla eliitvõimlejate suvelaagrisse. 44 […] Kuid siis saabus päev, kui ei olnud enam pääsu. […] Kusagilt oli tulnud teade, et midagi tavatut on
annaabi.ee 
