Veenusekorv (Euplectella aspergillum) Süstemaatiline kuuluvus RIIK Animalia (loomad) HÕIMKOND Porifera (käsnad) KLASS Hexactinellida (klaaskäsnad) SELTS (Lyssacinosida) SUGUKOND (Euplectellidae) PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine Käsna pind avaneb sissevoolu kanal kaelusviburrakkude kamber väljavoolu kanal käsna sisemus heiteava
3 4 · Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja poorid ehk avad. · Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. · Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. 5 · Tuntud süvamere liik on veenusekorv. 6 · Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Heiteava Poor 7 · Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). · Veel on oluline roll ka toidu hankimises. · Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse.
21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed
Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma käsnade kaelusrakkude viburid. Toitained jaotavad erinevate rakkude vahel amööbrakud. Merevesi sisaldab väikesi ja õige peeni toiduosakesi; need on bakterid, ränivetikad, ripsloomad, pisivähid ja muud sellised plankton- organismid, samuti ka taimede ja loomade peened pudemed.
Vasaraheide on kergejõustikuala. Kui ketta- ja vasaraheiteks kasutatakse üht võistluspaika, asetatakse väiksem vasararing kettaringi sisse. Ringi ümbritseb 2 cm kõrgune mettallääris. Kuulitõukes kinnitub metalläärisele maandumissektori poolsel osal 10 cm kõrgune tõukepakk. Ketta- ja vasaraheites peab heiteringi ümbritsema kaitsevõrk. Kaitsevõrk on pealtvaates U-kujuline. U tippudes asuvad teineteisest 6 m ja heiteringi keskpunktist 7 m kaugusel heiteava nurgapostid. Ainult kettaheiteks kasutatava kaitsevõrgu kõrgus on 4 m. Vasaraheite puhul peab võrk olema tagaosas 7 m , esiosas koguni 10 m kõrge. Lisaks kinnitatakse vasaraheiteks heiteava äärepostide külge veel 2 m laiused ja 10 m kõrgused väravad. Võistluse ajal on üks väravapool, sõltuvalt sellest, kas heitmas vasaku- või paremakäeline sportlane, pidevalt suletud asendis, ulatudes peaaegu maanumissektori telgjooneni. Odavise on kergejõustiku ala. Võistlusreeglid
A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________
Ø Käsnad elavad vees taimedele,kividele,limuste kodadele ja teiste veealustele kehadele kinnitunult. Ø Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn,tavaline jõekäsn,Mülleri jõekäsn ja mageveekäsn. Harilik järvekäsn Toitumine Ø Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääsebClickvesi to edit Master text styl looma sisemuses olevatesse Second level kanalitesse ning liigub heiteava Third level kaudu välja. Kanalites asuvad Fourth level väikesed kambrikesed,kus Fifth level asuvad kaelusvubrurakud. Ø Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Ø Ülejäägid antakse käsna kehas
Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma käsnade kaelusrakkude viburid. Toitained jaotavad erinevate rakkude vahel amööbrakud. Merevesi sisaldab väikesi ja õige peeni toiduosakesi; need on bakterid, ränivetikad, ripsloomad, pisivähid ja muud sellised plankton- organismid, samuti ka taimede ja loomade peened pudemed.
Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.
seal on neile toidu kättesaamine kõige parem. Aluspinna suhtes on nad küll leplikud kuid mudane pinnas nende kasvu ei soodusta. 4 (http://www.eestiloodus.ee/artikkel3942_3918.html) Toitumine Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kasnad_brita.htm) Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise kui ka sugurakude abil
Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakkud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Puudub närvisüsteem. Paljunemine: Pungumise ja sugurakkude abil. Tähtsus looduses: Käsnad puhastavad vett, on tähtsad aineringes. Merikäsna kasutatakse juveliirtoodete ja nahkesemete töötlemisel. Nende keha pinnal olevad avaused on poorid, mille kaudu siseneb looma kehas olevatesse kanalitesse vesi ning vesi väljub kehast heiteava kaudu. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalukesi. 9. Hüdra(ainuõõsne ehk kõrverakne) Eluviis: Kinnitunult. Ehitus: (JOONIS õ.lk.87) Sigimine: Pungumise teel. Kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Kombitsatega haarab hüdra toitu. Hüdra liigub kombitsate ja
KÄSNAD EHITUS TOITUMINE SIGIMINE · väliselt ei sarnane loomaga keha · käsna pinnal on avad ehk poorid · sigivad pungudes meenutab karikat või silindrit, · nende kaudu liigub vesi kanalitesse · välispinnale tekkinud pungad jäävad ülemises otsas on ava heiteava kaudu tagasi välja tavaliselt emasloomaga ühendusse · keha toestavad sees tugirakud 1) · kaelusviburid panevad vee liikuma kolooniad räniaine, lubiaine tugevus; 2) varustab looma hapnikuga, kannab ära · talve elavad üle ainult sisepungad sarvaine elastsus CO2- te · suguline sigimine viljastatud
või paikneb kimpudena keha sisemuses. 15.loomade organid ja organsüsteemid 16.teab käsna, hüdra, meduusi, vihmaussi, teo, karbi, vähi, ämbliku ja putuka kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tunneb jooniselt · Käsna tunnused- ei liiguta, elavad vees esemetele kinnitunult, elavad kolooniatena, keha pinnal on poorid, mida kaudu liigub vesi keha sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja, kaelusviburrakud panevad vee liikuma, toitainete ülejäägid antakse amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad need kõikide teiste rakud vahel, toestavad tugirakud, sigivad pungudes aga ka suguliselt, elavad soojades meredes, käsnad on kui biofiltrid, mis puhastavad vett. · Hüdra tunnused- elab puhtaveelistes veekogudes, tallaga kinnitub taimele, suuava on ümbritsetud kombitsatega, palju mürkaineid sisaldavaid kõrverakke, kui keegi teda
vahetatavad, kusjuures mõlema ringi keskpunkt asub ühes ja samas kohas, või kasutatakse vasaraheite kaitsevõrgu laiendatud varianti, kus kettaheitering asub vasaraheiteringi taga. Kettaheiteringi kaitsevõrk peab peatama kiirusega 25 m/sek lendava 2 kg raskuse ketta, seejuures ei tohi ketas võrgust tagasi põrkuda või lennata üle võrgu. Eeldusel, et käesolevas Määruses toodud nõuded on täidetud, on kaitsevõrgu konstruktsioon vaba. Pealtvaates on kaitsevõrk U-kujuline. Heiteava peab olema (võrgu teineteisele lähimate kohtade vahel mõõdetuna) 6 m lai ja asuma heiteringi keskpunktist 7 m kaugusel. Kaitsevõrk peab olema madalamast kohast vähemalt 4 m kõrge. Kaitsevõrgu konstruktsioon peab tagama, et ketas ei pääseks võrgust ja selle ühenduskohtadest ega ka võrgu alt läbi. Eeldusel, et nad asuvad ringi keskpunktist vähemalt 3 m kaugusel, on kaitsevõrgu tagumiste paneelide (sektsioonide) konstruktsioon vaba
nahast valmistatakse jalatseid, kotte jm esemeid, karusnahk, katseloomadena, lemmikloomadena, hävitavad kahjureid, rikuvad või hävitavad inimese toitu, inimesele ohtlikud nakkushaigused levivad imetajatele. SELGROOTUD LOOMAD KÄSNAD-kõige algelisemad hulkraksed loomad. Toitumine-Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.
Vintraua suudmepoolses otsas on gaasikanal, millesse kuuli möödumisel siseneb osa gaase. Gaasikanalist jõuavad gaasid gaasikotta. Gaasikojas avaldavad gaasid survet gaasikolvile, mille surve mõjul hakkab lukuraam koos gaasikolvi ja lukuga tagasi liikuma. Tagasiliikumisel teeb lukk pöörde ning samal ajal haarab tõmmik kinni padruni põhjast ja eemaldab selle padrunipesast. Padrunikest saab löögi lukukojas asuvalt kesta väljaheitjalt, mille tagajärjel heidetakse tühi kest heiteava kaudu välja. Kui lukuraam koos lukuga liiguvad tagumisse asendisse, vinnastatakse kukk ning surutakse kokku taandurmehanism. Taandurmehhanismi mõjul hakkab lukuraam jälle ettepoole liikuma, viies järgmise padruni salvest padrunipessa. Tuleümberseaduri asendis R hoiab päästikuhoob kukke paigal. Kukk ei saa liikuda enne, kui uuesti vajutatakse päästikule. Kui vajutada päästikule, vabastatakse kukk ning kogu eelmainitud protsess toimub uuesti. Tuleümberseadur asendis A
annaabi.ee 
