Tema looming on väga rikkalik 5sümfooniat, orkestriteosed, oratoorium ,,Hiibo" , koorimuusikat, kammermuusikat, ja täiesti erilist kohta omavad rohkearvulised oreliteosed 2 orelikontsertit orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Kõige tuntum Artur Kapi teos on romanss ,,Metsateel" TÄHTIS 24.veebruaril 1950a. heiskas Artur oma majale Tallinnas Eesti lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha. See oli ainus juhtum Eesti NSVs ajavahemikul 19451986, kus avalikult heisati sinimustvalge lipp, selle heiskaja oli teada ja teda ei karistatud. Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime A.Kapi tänav.
Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka aktiivne Eesti Antarktika-uurimisjaama rajamise eestvedaja. Ta uuris 1976. aastal Antarktise järvi ning mõõtis erakordsete omadustega Untersee mägijärve vee läbipaistvuseks 77 meetrit, mis oli suurim Maa seni uuritud järvede hulgas. Tema oli ka mees, kes perestroika tuultes heiskas 9. novembril 1988 Lõunamandril Eesti lipu. Kahel hooajal töötas mitmete oaaside järvedel ja ojadel kogenud hüdroloog August Loopmann, kes esitas uusi vaateid järvede tekke ja arengu kohta Antarktises. Rein Vaikmäe juhatusel selgitati mitmete oaaside järvede vete päritolu ja Shackletoni selfiliustiku tekkelugu. Kuninganna Maudi maal uuritud jääkerni isotoopprofiil võimaldas koostöös saksa uurijatega taastuletada piirkonna viimase viie tuhande aasta kliima ajaloo.
Normandiasse. Operatsiooni ülemjuhatajaks määrati USA kindral D.Eisenhower Jalta konverents 4.-11. Veebruar 1945, kus kohtusid USA (F.D.Roosvelt), NSVL (J.Stalin), Suurbritannia (W.Churchill) ning otsustati Saksamaa jaotada okupatsioonitsioonideks 25. aprill 1945 USA ja NSVL sõjaväed kohtusid Elbe jõel 30. aprill 1945 Tappis Hitler oma naise ja tei enesetappu 8. mai 1945 Saksamaa kapituleerus, ning NSVL sõjavägi heiskas Saksa riigipäeva hoone otsa punase lippu. Lõppes II MS Euroopa pinnal Jaapani pommitamine USA pommitas aatompommidega kahte Jaapani linna 6. August Hiroshima ja 9. Augustil Nagasakile. Inimestele piinarikkas surm, radioaktiivsus 9. august 1945 alustas NSVL sõja tegevust Jaapani vastu 14. august 1945 alistus Jaapan 2. september 1945 kirjutas Jaapan alla tingimusteta kapitulatsiooni aktile, kus juures oli USA kindral D.MacArthur. Lõppes II MS. Referendum rahvahääletus
1906. aastal sai Pärnu esimesena Venemaa keisririigis elektrivalgustuse tänavatele. 1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Pavel Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja Aleksander Rodionov heiskas teatri katusele sini-must-valge rahvuslipu. 2. VAATAMISVÄÄRSUSED 2.1. Vaatamisväärsused pärnu linnas Pärnu linnas on palju vaatamisväärsusi alustades vanadest kirikutest ja lõpetades villadest. Näiteks Ammende Villa, mis on üks Pärnu armastatumaid vaatamisväärsusi, kus lisaks hotellile, kohvisalongidele ja restoranidele pakutakse rohkelt muusika- ja kunstielamusi.
15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni. 19411944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte riigilipuna. 21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22. septembril 1944, kui Punaarmee oli Tallinnasse sisenenud, asendati see taas punalipuga. 21.oktoobril 1987 lehvis Võrus ja seega esmakordselt okupeeritud Eestis sinimustvalge lipp mida võimurid ei söandanud maha rebida
docstxt/.txt
loobus. 1668. aastast teenis Leibniz Mainzi kuurvürsti õukonnas, täites seal oma vaimse arengu aspektist ülimalt kasulikke juristi, diplomaadi ja historograafi funktsioone. 1672. a. saadeti Leibniz Pariisi, kus ta veetis neli loominguküllast aastat. Pariisist sai Leibniz lühemaks ajaks sõita Londonisse, Amsterdami ja Haagi, kus ta tutvus Newtoni ja Boyle'ga ning kohtus korduvalt Spinozaga. Kui Leibniz oli juba tunnustatud matemaatik, heiskas ta taas purjes ning läks reisima. Leibniz kärsitu iseloom ning soosijate tahe kihutasid teda taga mööda Euroopat. Ta võttis vastu totramatest totrama ettepaneku kirjutada Braunschweigi dünastia ajalugu. Leibniz reisis kolm aastat, kogus materjali, aga kirjutas lõppude lõpuks sootuks midagi muud, kui temalt oodati. Kirjutas suurepärase töö Maa minevikust, mägede tekkimisest, merede ja ookeanide sünnist. Kui ta oli juba valitud Pariisi Teaduste Akadeemia
Üksus paistis silma vastupidavuse ja löögivõimega, mistõttu seda hakati nimetama raudkülgseteks. Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. 1645. a. nimetati Cromwell parlamendi vägede ülemjuhataja asetäitjaks. Pilt 2: Oliver Cromwell 7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS 3.1. Sõjategevuse algus Sõjategevus algas 1642 aasta juulis Manchesteris ja järgmisel kuul heiskas väejuhikogemusteta Charles vana keskaegse rituaali kohaselt Nottinghamis oma sõjalipu (4). Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad. Kuninga poolehoidjad nimetati kavalerideks uhkelt riietatud õukondlaste järgi. Selle leeri põhijõu moodustas vana feodaalaadel, kes teenis kuninga ratsaväes ja andis valitseja käsutusse ka oma lossid koos seal leiduva varustusega. Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi poole
Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Saksa 18. armee juhataja Georg von Küchleri käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna, esimesena tungis Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati Raudristi Rüütliristiga. Fred Ise heiskas Pika hermanni torni Eesti lipu. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena, lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi 91 tanki, 293 kahurit ja 2 soomusrongi. Tallinna sadamas uputati 19 vägedega ja sõjavarustusega laaditud laeva, lisaks üks hävitaja ja veel 9 sõjalaeva. Raskeristlejat "Kirov", üht hävitajat ja veel viit sõjalaeva vigastati raskesti. Balti laevastiku taandumisel Tallinnast
Põgenemise läbiviimiseks oli tal vastav kokkulepe M/P Elli kapteniga. Kodusaarelt lahkumise kuupäeva lükati aga korduvalt edasi oodati ja loodeti, et vast ehk kordub aastal 1918 toimunu! Meie ettekavatsetud kodumaalt lahkumise plaaniga tekkis aga vahepeal tõsine raskus. Minu isa ja tema mõttekaaslaste plaanist oli haisu ninna saanud naabrimees "Jaan", sama mees, kellest teati, et ta esimesena meie külas heiskas juunis 1940 sirbi ja vasaraga punalipu, ja sügisel 1941 vahetas ta selle haakristiga varustet, veidi teistsuguse punase lipu vastu kiiresti välja. Naabri kaebuse peale ilmus saksa poliit-politsei peatselt meie kodu-uksele, vist augusti lõpupäevil; isa vahistati ja viidi Pangale, kus asus kohalik ülekuulamisasutus. Sealt saadeti ta komandatuuri vanglasse Kuressaares, süüdistusega, et ta olevat teinud ettevalmistusi rahva massiliseks põgenemiseks, mis õõnestavat
kustuma aga tahtis veel kord näha Heledapäist Isoldet. Ta rääkis Kaherdiniga, et tema tooks Isolde Bretoonimaale. Valgete Kätega Isolde kuulas kõike pealt seina taga. Ja mõtles välja kättemaksu. Kaherdin võttis Tristani laeva, millel oli kaks purje, üks valge, teine must. Tristan andis rohelise jaspisega sõrmuse Kaherdinile, et Isolde teaks, kes ta saatis. Isolde oli nõus minema, kuid mere peal olles, tõusis tormituul. Viie päeva pärast tuul vaibus, Kaherdin heiskas valge purje masti, tähendamaks, et Isolde on temaga. Kui Valgete Kätega Isolde nägi laeva tulemas, rääkis ta Tristanile sellest. Aga ütles, et on musta pasti lipp heisatud. See võttis Tristanilt hinge ja Heledapäine Isolde jõudis liiga hilja temani. Ta heitis Tristani kõrvale pikali, suudles teda suule, surus ta tihedalt enda vastu ja andis ära oma hinge. Ta suri oma kalli sõbra kõrval suures kurvastuses. Kui kuningas Marc sai teada armastajate
annaabi.ee 
