Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Allar Martson Heintaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Heintaimed Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku. Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid. Käesolevast rubriigis tutvustatakse heintaimedest kahte väärtuslikumat liiki: · liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna
kitsedele omased teatud eripärad. Kits on hea rohusööda tarbija, kuid söödava rohu osas on ta suur valija. Kitse väike suu ja liikuvad mokad on kohastunud haarama taime peenemaid osasid, väikesi lehekesi, õisi. Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi. (Luginbuhl et al, 1998). Siinjuures oskab kits valida just taime kõige toitvamaid osi ja võimaluse korral eelistavad rohelisi võrseid, lehti. Heintaimedest eelistavad nad timutit, aasrebasesaba, aruheina, valget ristikut jne. Kitsede karjatamiskäitumise uurijad on leidnud, et nad eelistavad rohu valikul kõrrelisi ristiku ees (Grant et al, 1984). Kitsede ja veiste koospidamisel tuleks kitsi karjatada enne ja seejärel veiseid. Suvel leiavad kitsed endale sööta ka võsastunud ja madalasaagilistelt rohumaadelt, sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel ning sööma ka puude ja põõsaste lehti
Noor rohi on proteiini-, vitamiini-, mineraalelementide rikas ja hästi söödav. Kõik see ja kraavide puhastamises) 2. valgustustingimuste parandamine (võsa hävitamine) 3. ratsionaalne väheneb taime vananedes. Optimaalselt peaks haljassööda kuivaines olema 20-25% kiudu, üle 15% väetamine 4. täiendav seemnekülv. proteiini. Väärtuslikest heintaimedest koosnev karjamaarohi vastab eelpool toodud nõuetele ja loomad Pealtparandamisega luuakse mitme võtte koosmõjul väärtuslikele heintaimedele soodasad söövad seda meelsasti. kasvutingimused ja täiendatakse rohustu liigilislt koosseisu. Silo peab olema valmistatud korralikult, silo ei tohi olla riknenud, sest seda loomad ei söö ja seda ei tohigi 21) Rohumaade rajamine uuskülvi teel, umbrohu tõrje, haigused ja kahjurid
Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut. Uus liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja (oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks.
6.1.1. Liigirikka kuiva lammirohumaa kkt.- levinud Lääne-Eestis 6.1.2. Liigivaese kuiva lammirohumaa kkt.- võivad olla puisniidu ilmelised. Levinud Ida- ja Kagu-Eesti lammidel 6.2. Aasarohumaade tüübirühm- regulaarselt üleujutatavad. Eesti tingimustes kõige väärtuslikumad looduslikud heinamaad. 18 6.2.1. Kuiva aasarohumaa kkt.- rohustu tihe ja lopsakas, koosneb põhiliselt heintaimedest. 6.2.2. Märja aasarohumaa kkt.- muld raskema lõimisega kuid viljakas. Rohurinne kõrge ja lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. Levinud Lääne-Eestis Kasari jõe luhtadel. 6.3. Suurkõrreliste (märjad) lammirohumaad- pikaajaliselt liigniisked. Lopsaka ja tiheda rohustuga. 6.4. Suurtarna lammirohumaad- alaliselt liigniisked. Suured jõgede deltad (Emajõgi). Suur osatähtsus on põõsastel, tugevalt võsastunud. 6.5
karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on ebasoodsates tingimustest, mittesöödavad soodsates tingimustes. Niitmise kõrgus sama, kärpimise kõrgus erinev, tihedusest, arengufaasist, peale karjatamist jääb laiguline karjamaa, Kärpimisega 30-90 ampsu. Söömise kiirus on pärandatav. Pidev söömine kestab 30 minutit, kogu kestvus 4 tundi ja siis pikem vaheaeg mäletsemiseks. Eritab sülgepäevas 200 liitrit. Heintaimedest osa liike taluvad kärpimist paremini. Üldiselt loob karjatamine tiheda rohukamara,. Kärbitakse ebaühtlaselt ja vaja järelniitmist. Tallamise tõttu muld tiheneb ja õhureziim halveneb, juurestiku ja mulla siseste võsundite kasv pidurdub. Palju sõltub taime liigist. On liigid mis taluvad tallamist: aasnurmikas, karjamaa raihein, valge ristik. Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %,
September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni
rohi tervikuna rahuldab paremini söödavajaduse. Paljuliigiline taimik on tunduvalt vastupidavam talvekahjustustele ja haigustele. Põua- ja erosioonikartlikel muldadel loob selline rohukamar eeldused pikaajaliseks karjamaaks. Lambakarjamaad on tavaliselt kuivemates kasvutingimustes. Seetõttu sobivad lammaste karjatamiseks mõeldud rohumaadele põuakindlamad liigid ja sordid. Kuivale kasvukohale sobivad liblikõielistest heintaimedest harilik nõiahammas ja lutserni karjamaasordid. Kõrrelistest sobib kerahein kuivale savikale mullale, toitainete vaesemale mullale punane aruhein ning toitainete rikkale mullale aasnurmikas. Näidisseemnesegud (tabel). Kuigi valge ristik ei ole põuakartlikel aladel püsiv liik, siiski võetakse teda seemnesegusse 3...4 kg/ha. Tänu oma heale vegetatiivsele uuenemisele võib valge ristik niiskematel aastatel kiiresti levida ja anda kõrge toiteväärtusega tiheda rohukamara
annaabi.ee 
