· Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis mitmeid tuntuid esindajaid o Georges de la TOUR "KARJASED JEESUS-LAST KUMMARDAMAS" o Louis le NAIN Kolm venda "HEINAMAALT KOJUTULEK" kujutanud ka sepikojas töötavaid seppasid · olustikumaalid kui suri, siis kahe ülejäänud venna maalid muutuvad vaesemaks Le Nain'ide koloriit üsna vaene o Jacques CALLOT Graafik "SÕJAKOLEDUSED" o Kunstiakadeemia Charles le BRUN · Versailles' lossi kujundaja Nicolas POUSSIN
Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt
stukkreljeefidega ning seina- ja laemaalidega Barokilik klassitsism arhitektuuris: · Louis XIV laskis ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000 kohaga vanadekodu. Selle hoone juurde kavandas J. H. Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku. VENNAD LE NAINID: · Olustikumaalijad · Tähtsaim Louis le Nain · Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates nende töö raskust, viletsust · ,,Heinamaalt kojutulek" NICOLAS POUSSIN: · Teemad antiikmütoloogiast ja kirjandusest · Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusid · Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil · Tegelaste tunded kujutatud jahedalt · Piltide meeleolu suursugune, piduik · Vihje surma paratamatusele ja aja vääramatule kulgemisele · On maalinud nn ideaalmaastikke ei ole kujutatud tegelikku maastikku, vaid on koondatud põnevad , sageli antiigile vastavad üksikasjad
Ah, teda on küllalt, küllalt, mis tast veel rääkida! SM Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja sellest silmapilgust ei suurem saa ollagi! SM ...ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! BDSM ...ma lillesideme võtaks, sind köidaks sellega... BDSM Mu armuke, mu kullake, läks üle vee ja lainete. Põhjendus SM-le. Veel ajas mind valu toast välja, kui rusus mu rinna pääl; ma kõndisin teel üle välja, kõik must mu ümber sääl. ... Ma nopin heinamaalt lille ja panen rinnale. Nii mõni neiukäsi teind enne minule. SM algus, siis handjob Mis mind kodu rõõmsaks tegi, mis mind kodu kurvastas, kurvaks tegi, rõõmsaks tegi: emake mind armastas. Intsest See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake... Intsest Oh seda tegu, võeh võeke, mis tegi mu väike õeke: külapoisile ära läks ta, mind jättis õeta üksinda! Külapoiss viis ta, ei tänandki, õde — ta ümber ei käänandki! Kuldaväärt hää oli siiski ta—
° Inimesed kujutatud enamasti põlvedeni ° Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk allikaks kollane küünlaleek ° See loob esemete ja kehade metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, salapärase meeleolu ° Karjased Jeesus-last kummardamas Vennad Le Nainid ° Tähtsaim neist Louis Le Nain ° Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletust ° ,,Heinamaalt kojutulek" (Heinakäru) Jacques Callot ° Karm realist ° Graafik ° Jälgis tähelepanelikult, aga jaheda ja skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kaasaegseid inimtüüpe ° Aadlikud, kerjused, vigased ° ,,Sõjakoledused" sünge ofordisari ° ,,Leierkastimees" ofort Kunstiakadeemia asutamine ° 17. saj II poolel kunstielus määravaks õukondlik maitse ° Valitsevaks baroklik klassitsism ° 1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus ° 1664
Usuti, et sel ööl on liikvel võlujõud. Loodeti leida sõnajalaõit, mis pidi õitsema jaaniööl kuke kesköölaulu ajal. Usuti, et jaaniööl kõnelevad kõik puud ja loomad üksteisega, kõik salavaranduste koopad põlevad jaanitulena ja nõiad keedavad kõvasti salarohte. Jaanilaupäeva öösel korjati ka ravimtaimi ning saunavihad pidid selleks ajaks olema valmis tehtud- hilisemad vihad ei ole enam nii pehmed ja lõhnavad. Neiud korjasid vaikides üheksalt heinamaalt üheksa õit ning punusid neis ristteel pärja. Pärg tuli pähe asetada ning kodus magama heites pea alla panna- nii pidi unes nägema oma tulevast abikaasat. Levinud komme tänapäevani on hüpata üle jaanitule, see pidi tooma edu ja kaitsma õnnetuste eest. Jaanipäeval toodi tuppa värsked kased, käidi saunas ning puhati öisest pidutsemisest. Jaanilaupäeval, 23. Juunil tähistab Eesti Vabariik võidupüha. Sel päeval, 1919. aastal
terve suvega. · Karu kohta öeldi, et mardipäeval läheb ta talvepesasse, küünlapäeval keerab külge ja paastumaarjapäeval tuleb pesast välja. Metsatöö. · Kütte- ja tarbepuude raiumiseks peeti sobivaks aega novembrist veebruarini (jõuluaeg väljaarvatud). · Jüripäeval ei tohtinud puid istutada, karjavitsa murda ega elavat puud vesta, ristipäeval oksa ega lille murda. · Põllumaa raadamiseks ja heinamaalt võsa raiumiseks oli sobiv sügissuve kõige kuumem aeg karusepäeva paiku. · Saunvihtade valmistamiseks olid eelisajad, eriti arvestati kuu faasi, et vihad oleksid pehmemad ja ihu ei hakkaks pärast saunas käiku sügelema. Käsitöö. · Koduse käsitöö tegemine kuulus majanduskalendri talvepoole. Sügisene piiritähis oli mihklipäev. · Puhkepäevad olid neljapäev , kirikuõpetaja mõjul ka pühapäev. Range koduse töö keeld neljapäeviti hingedeajal.
Nende brigaad oli: Koigi vallast üks mees, Aino ja üks saksa mees. Riisumas oli neli kohalikku tüdrukut, nemad riisusid heina vaaludesse. Neli härjapaari oli lohistajatega heina vaahedest kuhja juurde vedamas. Nende härgade ajajad olid väikesed 8-9. aastased poisid ja tüdrukud. Nende brigaadis oli kaks Eesti poissi. Vanaema oli järelriisuja ja pidi pärast kuhja ümbruse ilusti korda tegema. Töö algas juba hommikul vara, nii et neid ei lubatud heinamaalt koju, ka õhtul tehti tööd seni , kui kaste maha tuli. Laupäeval said nad koju , et saunas käia. Süüa tehti heinamaal, seal pandi ka lauad ja pingid kohale ja oli ühine sõõmine. Ka toidunõud olid alumiiniumist ja sovhoosi omad. Tehti ka laupäevakuid ja pühapäevakuid , siis oli söök tasuta muidu võeti toiduraha palgast maha. Sügisel kui ka vili koristati,(siis olid juba kombainid) peeti oktoobri pühades pidu. Oli muidugi igal ühel
toomkiriku. Kullatud kuppel ja kahekorruseline fassaad. Sinna on ümber maetud ka Napoleon. Kujutavas kunstis oli levinud baroklik realism. Carronaggsso mõju enim tajutav Georges de la Tour’i töödes. Tegemist on olustiku maalidel, kus on vihje religioonile. Ei kujuta täisfiguure, tavaliselt kuni põlvedeni. Pildid on suhteliselt tumedad ja valgusallikaks on küünal. Olustiku maalijateks olid ka vennad de Nain’id, kellest kuusam Louie. Nad kujutavad talupoja elu raskusi ja viletsusi „Heinamaalt koju tulek“. Kõige karmimaks realistiks oli graafik Jaques Callot. Kujutab erinevaid inimtüüpe. „Sõjakoledused“ on kõige realistlikum effordi sari ja karmim. 17.saj II poolel tõuseb kunstis esile õukonna maitse ja põhiliseks saab baroklik klassitsism. Rajatakse kunstiakadeemia, mis pani paika ka normid. Direktoriks oli Charles le Brun, kus omandab põhimõtteliselt diktaatorlikud võimed kunsti osas. Akadeemia nõudis rangelt kõrgklassi kunsti järgmist. Täpsus, selgus ja
Kärbsed, sääsed, putukad lähevad talveunne Kui vihma sajab, järgneb veel suurem sadu Töö keelud: Tuld teha Vilja külida 29. september- mihklipäev Kombed: Lõpeb suvi, algab talve periood Lõpeb sulaste tööaeg Mihklilaadad Neidu mehele Kari viidi lauta Kui loomadel on heinamaalt tulles kõrred suus, lõpeb talvel sööt otsa Iga peremees tappis oina/lamba ja pere pidutses Söök/jöök: Verikäkid Sült Töö keelud: Tööd ei tehtud OKTOOBER (viinakuu) 14. oktoober- kolletamispäev Kombed: Talve saabumine loodusesse Lehed on värvi muutnud ja langevad 18. oktoober- luukapäev Kombed:
tee peal otsustas Julius otse läbi metsa kõndida. Ta kuulis noort naisehäält laulmas. Julius jõudis tallu enne onu. Polla (koer) ei tundnud Juliust ära ning tüdruk teietas noormeest. Kõik oli Juliuse jaoks nii võõraks jäänud. Juliusel oli probleeme uinumise ja hommikul ärkamisega. Onu pakkus talle õlut, kuid Julius keeldus sellest, sest ta ei tarbinud üldse alkoholi. Teda pandi sõnnikut käru peale loopima. Teda häirisid talus räägitavad jutud ja laulud. Julius saadeti hobust heinamaalt ära tooma. Loom võõrastas Juliust ning seetõttu ei saanud Julius oma ülesandega hakkama. Talus alavääristati teda seetõttu. Teda ei peetud ühegi töö juures võrdväärseks. Sulane Ants käis naaberkülas joomas. Joomingu käigus löödi üks meestest maha. Tapjaks peeti Antsu ning ta viidi enne heinategu talust ära. Julius käis jõe kaldal istumas ja mõtisklemas. Ta igatses linna ja kooli. Viies peatükk
· Ballisaal Louis XIV lasi ehitada ka sõjaveteranidele vanadekodu 4000 kohaga Selle kõrvale ka kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis GEORGES DE LA TOUR · Olestikupildid usulise vihjega · Inimesed kujutatud põlvedeni · Tihti valgusallikaks kollane küünlaleek · Nt ,,Karjased Jeesus-last kummardamas" ja ,,Valemängijad" VENNAD LE NAIN'ID · Olestikumaalijad · Talupoegade elu, töö ja viletsust · Nt ,,Heinamaalt kojutulek" JACQUES CALLOT · Realist ja graafik · Kujutas kaasaegseid inimtüüpe · Ofordisari "Sõjakoledused", ,,Leierkastimees" Loodi Kunstiakadeemia, kus valitsevaks sai baroklik klassitsism, hiljem sai ta üle-euroopalise tuntuse ja loodi ka Prantsuse kunstiakadeemia Roomas NICOLAS POUSSIN · Baroklik klassitsism, antiikmütoloogia · Tihti on tema töödes vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele
et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast karu ja murdis lehma maha. Lisete jooksis koju ja ütles Jürkale, kes kohe kirve selga võttis ja heinamaa poole tõttas. Karu nad heinamaalt ei leidnud, leidsid metsast, kus ta lehma sõi. Jürka lõi suure hooga karule kirvega pähe ja kirus veel, et kirves ei taha hästi ära tulla (''Lööd kirve nagu kaalikasse, aga välja ei tule!''). Sealsamas nülgisid ja tükeldasid Lisete ja Jürka karu ja lehma ja vedasid tükid ja nahad vankriga koju. Jürka rääkis juhtumist ka Antsule, kes sellepeale kostis, et hea, et karu, mitte hunt, sest siis saab lehma eest kahjutasu
maaliks Kahel pool ehitised, keskel sadam, meri Claude Lorrain Viis ideaalmaastiku stiili täiuseni Nende järgi on kujundatud ka parke Georges de la Tour Avastatud hiljem, 18.sajandil (Prantsuse Caravaccio) Keldriluugivalgus Karjased jeesust kummardamas Töötas tõrvikuvalgusel Le Nain'id Ka avastatud hiljem, 18.sajandil Polnud seotud õukonnaga, tundmatud Lähtusid hollandi realistlikust maalikoolkonnast Heinamaalt kojutulek Kujutanud ka sepikojas töötavaid seppi, lihtsad olustikumaalid Kui 1 vend sureb, kahe ellujäänud venna looming muutub vaesemaks Louis oli kõige osavam Koloriit on üsnagi vaene Pruunid ja hallikad värvitoonid Callot Graafik Tuntud juba 17.sajandil uue graafika leiutaja OFORDI leiutajana (happega söövitamine, kasutatakse vaskplaati, mida kaetakse kihiga) Töötas kümmekond aastat Itaalias
annaabi.ee 
