Heide toodetest ja protsessidest kogu elutsükli vältel määrab ära aine võimaliku koguse keskkonna eri komponentides Sõltuvalt aine omadustest, sh vastupidavusest eri keskkonnas saab hinnata püsivust ja jaotust Biolagunevus, füüsikalis-keemilised reaktsioonid Adsorbeerumisvõime, lipofiilsed omadused ... Hinnatakse kontsentratsiooni keskkonnas, sh. eluslooduses PEC (predicted environmental concentration) mg/l Inimese ekspositsioon Otsene kokkupuude heidetega töökeskkonna ja elukeskkonna kaudu Kaudne kokkupuude elukeskkonna (saastunud vesi, õhk ...) ja toidu kaudu (nn. sekundaarne mürgisus) Hinnatakse ekspositsiooni teid, metabolismi ja organismist väljutamise määra Hinnatakse kontsentratsioone inimorganismis
Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld Jääksoojus Merevete saaste: Damping (dumping) erinevate jäätmete heitmine merre või ookeani. Naftasaastega Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme-ning tööstusreovete heidetega. Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne aeglase veevahetisega merede puhul (Läänemeri, Must meri, Vahemeri) Magevete saaste: On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P)
· taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7
hajutades valgust ja tekitades interferentsi. Hingamisteedesse sattudes võivad need kahjustada tervist o Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1.dampinguga, 2.naftasaastega,3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4.puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega;5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. o Litosfääri saaste Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott"
kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..) ► Hüdrosfääri saaste. Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on seotud: Dampinguga (jäätmete heitmine merre või ookeani) Naftasaadustega Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul Magevett saastaad: Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskemetallid Naftasaadused, pestitsiidid, pesuained jn Põhjasetted Termiline reostus ► Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda mineraalväetisi, mürkkemikaale. Maapõuest
Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld Jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga (“dumping”), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7
· haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide.
(Päritolu, omaduste ja mõju poolest liigitakse nimetatud aineid: haigusi tekitavad, hapnikku kulutavad, taimede toitekomponendid, raskelagunevad sünteetilised ühendid, soolad, metallid ja mineraalid, radioaktiivsed ained, erosiooni sedimendid (mulla mass), jääksoojus. ) Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1. dampinguga, erinevate jäätmete heitega merre või ookeani. 2. naftasaastega. 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega. 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul (nt Läänemeri, Must meri). Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained; (nende lagundamiseks on vaja hapnikku ning mirkoorganisme.) 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused. 3. toitained (N ja P). 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid. 5
· raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4
5. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamiselt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saasted on seotud: 1)Dapinguga- erinevate jäätmete hede merre või ookeani ( põhjasetted, tööstusjäätmed, heitvete setted. 2)Naftasaastega 3)Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4)Puhastamata olme ning tööstusreovete heidetega 5)Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevete saaste on seotud: 1)Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaaniliste ainetega 2)Haigusi tekitavate mikroobide ja viirustega 3)Fosfori ja lämmastikuga (üleväetamine, valel ajal väetamine) pinnase errosiooniga ning ärauhtumisega satuvad need keemilised elemendid vette. 4)Raskmetallidega 5)Naftasaaduste, pestsisiidide, sünteentiliste pesuainte ja fenoolidega. 6)Põhjasetetega.
· haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6
annaabi.ee 
