KOKKUVÕTE Karl Marxi kirjatööd hakkasid käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolutsioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude ,,vastuolude" ehk lahendamatute konflikdidele. Karl Marx kritiseerib oma teostes traditsioonilist poliitökonoomia seisukohta ebavõrdsuse loomulikkusest. Marx tahaks kõike muuta, ta purustas majanduskategooriate absoluutse seisu andes neile ajaloolise tõlgenduse. Sarnaselt Hegeliga uskus Marx, et ajalugu on dialektiline protsess. Marxi järgi ei määra protsessi kulgu aga ,,maailmavaim",vaid majanduskoovad ja klassivõitlus. Marx on materjalist. Marx võttis Hegeli dialektika ja kohaldas seda materiaalsele maailmale. Igas olukorras toob ühe jõu olemasolu kaasa vastandjõu. Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marx tahtis klassivõitlust ühiskonnas praktiseerida
V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Maini ääres, Saksamaal 10. Kas Schopenhauer osales Napoleoni vastases vabadusvõitluses 19. sajandi alguses sõdurina? V: ei 11. Kes oli Schopenhaueri ainsaks seltsliseks Frankfurdis Maini ääres? V: koer, keda linnaaelinud kutsusid nooreks Schopenhaueriks 12
Saksa-Prantsuse vahel pole küll Saksa riiki, küll on saksa keele ruum, mis omakorda tingis saksa riikide religioossete lõhede ületamise (nii katoliiklased kui protestandid on ühtmoodi sakslased keele tõttu). 1848.a revolutsioonide tõttu rahvuslus asendab liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. Saksa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus: Johann G. Herderi järgne mõtlemine, Hegeliga sarnanev vaimsuse käsitlus. Idee kohaselt on rahvad ,,valmisproduktid", iga rahvas on vaimu ja olemuse poolest valmis ja erinev, ajas rahvus ei muutu; see võimaldab rahvaid ühiskondlikult täpselt paigutada. Rahvuse ajalugu heroiseerimine, eriti antiik- ja keskaegne pärand (rahvused õilsamad, tugevamad, moraalsemad kui praegu). Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la
pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia enese põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia, mis on käesoleva referaadi põhiteema. Isegi tänapäeval püüavad nende valdkondadega tegelevad filosoofid sageli lähtuda Hegeli mõtlemisest ja sõnastada omi mõttekäike nii, et need oleksid seotud Hegeliga. Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C
võib defineerivas esineda eitus. Näit., "Mittekodanik on isik, kel puudub antud riigi kodakondsus." Seda definitsiooni tuleb tunnistada korrektseks, kuna defineeritav on samuti eitavas vormis. 4. reegel: Definitsioon peab olema arusaadav. (Ignotum per ignotius - tundmatu tundmatu kaudu.) Reegel kohustab definitsiooni koostama niisugusena, et defineerivas ei esineks mõisteid, mis on ebaselged ja vajaksid omakorda defineerimist. Selle reegli nõude vastu eksitakse üldjuhul harva, kuid Hegeliga on seda juhtunud, nähtavasti püüdest originaalsusega ületada eelkäijaid. Riiki defineerib Hegel järgmiselt: "Riik on maailma vaimu poliitiline ilmutis." Ebaselge on mõiste "maailma vaim", samuti "poliitiline ilmutis", mistõttu selles on topeltviga ja definitsioon on ebakorrektne. Olles ülevaadanud defineerimise 4 reeglit võib kokkuvõtteks öelda, et modaalsuselt on esimene ja neljas reegel kohustava, teine ja kolmas reegel - keelava iseloomuga
sajandi I poole filosoofia 19. sajandi I poole filosoofias domineeris kahe saksa mõtleja, Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770 1831) ja Arthur Schopenhaueri (1788 1860) vaheline antagonism, millest nende elu ajal väljus võitjana Hegeli mastaapne progressiivne maailmakäsitlus. 1820. aastal valiti Schopenhauer Berliini Ülikooli professoriks, kus pidas loenguid ka Hegel, kes tol ajal nautis edu oma kuulsuse tipul. Schopenhauer ajastas oma kursuse provokatiivselt täissaale nautinud Hegeliga samale ajale ning jäi ihuüksinda tühja auditooriumi seinade vahele. Hegeli kandev käsitlus, mille juured viivad tegelikult tagasi Fichteni, puudutab lahenduse ehk sünteesi formeerumist läbi teesi ja sellele vastanduva antiteesi konflikti. Kuulsa näitena kujutab Suur Prantsuse Revolutsioon ühiskonnas püstitunud teesi, millele paratamatult järgneb Terror kui antitees, kuna revolutsioon on likvideerinud senise opositsiooni ja
1770-1843 tema eluaastad. Sellisena on ta võrreldav varalahkunud autoritega. Schillerile ja Goethele ei meeldinud Hölderlini looming. Ebatüüpiline luuletaja. Elu aeg oli väga malbe, leebe ja pigem taanduv isik. Sunnitud õppima minema teoloogiat 1798-1803. aastani - seal sai õppida tasuta ja maksti stipendiumit - mässumoment Hölderlinile siiski saabus, hoidis hiljem vaimulikuametist eemale. Thüringeni? periood oli Hölderlini elus üks positiivsemaid. Hegeliga puutus Thüringenis kokku. Thüringeni tulid ka revolutsioonimeeleolud "kolinal" sisse. Eriti agaralt tegi seda Schelling, kes tõlkis saksa k marseliesi. Hölderingi luules on vabaduse idee tuntav - nn Thürigeni hümnid. Peale Thüringeni algavad Hölderlinil otsingulised aastad - otsib tööd kuvernandina. Hölderlin üritas minna Jenasse. Jena lähedal Weimaris olid nii Goethe kui Schiller, tal õnnestus nendega ka tutvuda. Need suhted võtsid hiljem siis dramaatilise pöörde
Õppis juurat, teoloogiat, filosoofiat. Doktoritöö "Demokritose ja Epikurose natuurfilosoofia erinevus" Jena ülikoolis. Tema toonased teoloogilised teadmised teeksid temast ka täna teoloogias tugeva tegija... · Mõjutatud saksa filosoofiast ja inglise poliitilisest ökonoomiast (majanduses toimivad omad seadused ja loogikad nt Adam Smith, hindade isereguleerimine turumajanduslikus süsteemis). (Õpetaja) Hegeliga sarnaselt: individualismi kriitika; dialektika. Vs Hegel: 1. natsionalism pole oluline, mitte rahvuskultuurid pole sotsiaalse ajaloo peamised üksused, vaid sotsiaalsed klassid. Ka ei poolda ta Hegeli konservatismi ja revolutsioonivastast hoiakut. 2. Ajalugu ei muutu mitte ideede (Vaimu) arengu, vaid majandussuhete (materiaalsete suhete) arengu läbi. Sihipärane areng toob kaasa perioodilised klassivõitluse ägenemised, revolutsioonid. 3
annaabi.ee 
