Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised. näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Kuidas teha kindlaks? Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides. (Jumal, sõltumatu isik) Väärtused: seesmised (õnn jne), instrumentaalsed (vahend, nt raha), segaväärtused (hea vahend, nt teadmised). Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Religiooni komponendid: Rituaal (sümboliline käitumine) Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) Emotsioon (tunded, kogemus) Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) Eetika (väärtused, kõlblusnormid) Osadus (kuulumine teiste sekka) Loomuliku seaduse teooria Aquino Thomas (1225-1274) Inimloomuse seadus  Jumala poolt meile antud
· positiivne kinnitamine (kiidad, annad hea tulemuse eest tasu jne) · negatiivne kinnitamine (et kui mees hommikul haiseb ja siis ütled seda talle, siis mees jätab joomise maha. samas on risk, et ei jääta mitte joomist vaid jäätakse naine maha) · karistus (oluline on selgitus) · frustreeriv tasumatus (midagi positiivset jääb ära) · tasustamisgraafik suhete areng sotsiaalse vahetuse teooria valguses (thibaut ja kelley): inimesed on hedonistid ja me oleme suunatud positiivsete naidingute saamisele. suhetes: fundamentaalne seisukoht minimaalsete kuludega maksimaalsete hüvede saamine 5 komponenti: tulud, kulud, ootused, tajutud alternatiivid, investeering tulud/kulud: instrumentaalne positiivne n. prühi välja viimine instrumentaalne negatiivne n. enda järel pesu jätmine teistele oesemiseks afektiivne positiivne n. suudlemine afektiivne negatiivne n. vaidlemine ja konflikt soolised erinevused tasude tajumisel
sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein... aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid  usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks
keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. (nt rõõm, nauding, elu) Instrumentaalne väärtus  ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Nt raha, meditsiin Segaväärtused- aka kombineeritud hüved- need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Nt teadmised, tervis Intrinsikalist- (seesmiste väärtuste pooldaja) Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Jagunevad: sensualistid, satisfikatsionistid Mittehedonistid: monistid ja pluralistid Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?) Väärtuste ja käitumise seos VÄÄRTUS- "Mulle on oluline kõrge ja stabiilne palk"
öelnud. Tänapäeva nõiad leiavad, et kuna nad ei tunnista kristlust, ei saa neid pidada ka ristiusu Kuradi kummardajateks. Enamik tänapäeva sataniste ei usu Saatanasse või Kuradisse kõige vähematki. Neid, kes personifitseeritud Saatanat tões ja vaimus kummardavad, kohtab haruharva. Mõned kinnitavad, et kummardavad ,,Luciferi", keda nad peavad antiikseks jumaluseks, kelle kristlased on ekslikult või pahatahtlikult samastanud Kuradiga. Ent suurem osa satanistidest on pelgalt hedonistid, kes ühendavad oma pühendumise meelelistele naudungutele teatraalse okultse närvikõdiga. Neist kõige väljapaistvam oli Anton Szandor La vey, kelle Saatan Kirik, mis asutati 1966. aastal ja leidub San Fransisco telefonuraamatus nimetuse all ,,Kirikud: satanistlik", on äratanud suurt rahvusvahelist tähelepanu. Endine lõvitaltsutaha, leierkastimängija ja politseipiltnik kasutas meelelehutusäris omandatud
· Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme need lihtsalt välja (nt J.-P.Sartre). Intrinsikalism Pojmani järgi: · Intrinsikalist arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mille me paratamatult valime, seda ei saa vältida. Nt nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis tuleb seda pidada kõrvalekaldeks. · Hedonistid  nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism  nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism  nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus
eelistab nt valu, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. Mitteintrinsikalism · Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas · Arvab et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid  nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid  nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid  on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid  nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S
· Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Intrinsikalism Intrinsikalist (seesmiste väärtuste pooldaja) arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetundest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Näiteks nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. · Hedonistid  peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Hedonism kr k hdon  nauding, mõnu Nt Epikuros, J. Bentham Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu."