5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Kaubamärgidefinitsioon. Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Kaubamärk võib olla ka näiteks heli- või lõhnamärk Autori isiklikud ja varalised õigused.. Kaitsevad avalikku huvi, mille kohaselt peavad märgid või tähised, mis kirjeldavad asjaomaste kaupade ja teenuste omadusi, muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas või on eristusvõimetud, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Nimetatud sätted takistavad selliste märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud. Üldtuntud kaubamärkide kaitse, täiendused Pariisi konventsioonile. 13 11 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste loovutamine
8. Absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud Absolutsed õiguskaitset välistavad asjaolud Õiguskaitset ei saa tähis: 1) mis ei ole graafilises vormis; 2) millel puudub eristusvõime; 3) mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või muudes tähistest ja andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud; 4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks; 6) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 8) mille registreerimisest tuleb keelduda, kuna registreerimiseks puudub õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba; 9) mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt;
1) Ei ole graafiliselt kujutatud. Graafiline ekujutamine on vaja, et oleks selge, mis kaitstud on. 2) Puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv. Tarbija jaoks peab kaubamärk olema erinev teistest turul. 3) Koosneb üksnes kaupade või teenuste omadusi kirjeldavatest tähistest. Kirjeldavad tähised peavad olema kasutatavad kõigile. 4) Koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) Registreerimise taotlus või kaubamärgi kasutus on pahausksed. 27. Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas? (essee küsimus) a. Identsed tähised ja identsed kaubad? Õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade/teenuste tähistamiseks. b. Sarnased tähised ja sarnased kaubad? Õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema
Toote väliskujundus peab olema: - uus - eristatav - võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid Õiguskaitset ei anta lahendusele: - kui toote disain tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest; - on ebapüsiv; - on tagavaraosa või toote osa, mis tootesse paigutatuna ei jää väliselt vaadeldavaks. 8. Kaubamärk: nõuded kaubamärgile, õiguskaitse ulatus, sarnasuse tuvastamine. Kaubamärk ei tohi: - kirjeldada kaupu või teenuseid. - olla keelekasutuses või heauskses äripraktikas tavapäraseks muutunud tähis. - eksitada tarbijat. - olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega. - olla toote tõepärane kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Õiguskaitset ei saa kaubamärk: - mis on identne varasema kaubamärgiga; - mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga; - mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga;
1) Ei ole graafiliselt kujutatud. Graafiline ekujutamine on vaja, et oleks selge, mis kaitstud on. 2) Puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv. Tarbija jaoks peab kaubamärk olema erinev teistest turul. 3) Koosneb üksnes kaupade või teenuste omadusi kirjeldavatest tähistest. Kirjeldavad tähised peavad olema kasutatavad kõigile. 4) Koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse; 49. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (essee) • Eestis Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. • PS kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda
05.2016 Tööstusomand Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav. Tööstusomand Õiguskaitset ei saa tähis: - mida ei saa graafiliselt kujutada - millel puudub eristusvõime - mis koosneb kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest Tööstusomand Õiguskaitset ei saa tähis: - mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas 52 5.05.2016 Tööstusomand Õiguskaitset ei saa tähis: - mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse Tööstusomand Õiguskaitset ei saa tähis: - mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi,
kirjeldatava omaduse äriline olulisus ei ole oluline kirjeldav kui üks võimalikest tähendustest on kirjeldav kirjeldav kui võib tulevikus muutuda kirjeldavaks kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud 4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. On olulisem alus, seda esineb praktikas palju EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel: kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja
Kaubamärki saab nagu asja pantida ja müüa. Et mitte asjatult koormata turgu liigsete kaubamärkidega, on seaduse järgi kohustus kaubamärk ka reaalselt kasutusele võtta. Kui märki registreeritud klassis ei kasutata, võib huvitatud isik nõuda selle ainuõiguse lõpetamist. Nõuded kaubamärgile Kaubamärk ei tohi (absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud): - kirjeldada kaupu või teenuseid. - olla keelekasutuses või heauskses äripraktikas tavapäraseks muutunud tähis. - eksitada tarbijat. - olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega. - olla toote tõepärane kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Kui kirjeldav on ainult osa kaubamärgist, siis loetakse see kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, mille kasutamist omanik ei saa keelata. Lisaks kontrollib Patendiamet suhtelisi õiguskaitset välistavad asjaolusid, välja arvatud juhul kui
geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud; 3.Kaubamärk ei või koosneda üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 4. Kaubamärk ei või koosneda üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse; 5.Kaubamärk ei või oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes; 6
põhistama kohtusse ilmumise takistuse. Kohtusse ilmumata jätmise põhjusest teatamise kohustust tuletatakse poolele meelde kohtukutses (TsMS § 344 lg 1 p 6). Mida tähendab TsMS §-s 345 sõnapaar ,,õigel ajal", pole selge. Kindlasti peab pool kohut informeerima kohtuistungile mitteilmumisest enne kohtuistungi toimumist. Juhul, kui pool teatab kohtule kohtuistungile mitteilmumisest 10 minutit enne kohtuistungi algust, on alust kahelda viimase heauskses käitumises. Olukorras, kus kohtuistungile ei ilmu ei pool ega tema lepinguline esindaja, peab nende mõlema kohtuistungile ilmumata jätmisest olema TsMS § 345 järgi teatatud ja põhistatud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjused. Lepingulise esindaja kohtuistungile mitteilmumine ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lõike 1 tähenduses isegi siis, kui lepingulisel esindajal endal on kohtuistungile ilmumata jätmiseks
annaabi.ee 
