muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks. Haydenit võib pidada sümfoonia ja keelpillikvartetti alusepanijaks Haydeni loomingus lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus Mozarti loomingu erilisus seisneb selles, et ta alustas oma karjääri muusikas väga noorelt. Juba 5-aastaselt kirjutas ta esimesed muusikapalad ja 8-aastaselt ilmusid esimesed trükised ja sümfoonia. Mozarti loomingust jäi kõige rohkem meelde Sümfoonia nr. 40, sest see on tema kuulsaim teos, mida on mängitud igal pool, see on ka paljudel filmidel taustamuusikaks.
edukalt 1753 aastal, kuid lõpetati peagi tsensorite poolt. Haydn märkas, ilmselgelt ilma pahameeleta, et ta tööd, mis ta oli lihtsalt ära andnud, olid avaldatud ja müüdud kohalikes muusikapoodides. Tema maine suurenedes Haydn oli suuteline saavutama aristokraatliku eestkoste, mis oli otsustav tema helilooja karjääri üle. Krahvinna Thun, nähes ühte Haydni kompositsioonidest, palkas ta enda laulmis ja klahvistiku õpetajaks. 1756. aastal palkas parun Carl Josef Fürnberg Haydeni enda suvemõisa Weinzierli, kus helilooja kirjutas enda esimese keelpillikvarteti. Hiljem Fürnberg soovitas Haydenit Krahv Morzinile, kellest 1757. aastal sai Haydeni esimene täiskohaga tööandja. Haydn töötas Krahv Morzini juures dirigendina. Ta juhatas õukonna väikest orkestrit ja kirjutas oma esimesi sümfooniaid selle trupile. 1760. aastal abiellus ta Maria Kelleriga, kelle õesse, Theresesse oli Haydn kunagi armunud olnud. Haydneli abielu oli õnnetu. Selle aja
peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja Mozarti muusikaga, Sümfooniaga kaasati ka koore, soliste oratooriumitesse. Paradoksaalne muusik. Loomingus kajastub võitlusmeeleolu, rõõm, samuti võidurõõm. Äärmiselt mitmekesine looming. Näiteks, kuigi ta üritas vältida loodutemaatika kasutamist (linnuhääled jms), on VI sümfoonia erandlik selle poolest, et just selles sümfoonias on ta jäljendanud loodushääli. Haydni looming: Looming äärmiselt "liikuv", elujõuline, vaimukas, lihtne, huumoririkas, lopsakas
Viin(1792-1802) varajane looming Põhiliselt kirjutas klaverisonaate, nt. ,,Kuupaiste sonaat". Kirjutanud on ka kaks sümfooniat. Viinis kirjutatud teosed on pühendatud Haydenile (kuigi on öelnud, et ei õppinud temalt midagi). Esimesi kontserte aitas korraldada Karl Von Lichnousky. Esimesed kuus kvartetti op. 18 olid kirjutatud Haydeni eeskujul. 1800 oli Viinis Burgtheater'is Beethoveni I sümfoonia esmaettekanne (c-duur, op. 21) Esimene orkestriteos oli sissejuhatuseks järgmiseks viljakaks eluperioodiks (klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa
1802-1812 Loominu kõrgaeg Valmis enamus teoseid: III sümfoonia "Eroica" V, VI, VII sümfoonia klaverisonaadid, Oratoorium "Kristus Õlimäel", ooper "Fidelio". 1813- 1815 Kriistiaastad, kuigi populaarsus oli just haripunktis. 1818 oli täiesti kurt, suhtles kirj teel. Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati. "Missa solemnis". IX sümfoonia filosoofilise väljenduslaadiga suurteos suurele orkestrile, milles vaskpillid palju suurema tähtsuse omandasid. Kokkuvõte: Kuigi Beethoven kuulub koos Haydeni ja Mozartiga Viini klassikalisesse koolkonda, pole nad ometigi kaasaegsed. Tema looming juhatab siis 19.sajandi. Beethoven oli isepäine genius, kes ei suutnud ühiskonna ja ajastuga kohaneda luues enda ajastu- 19saj esimene veerand- Beethoveni ajastu.
helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus.
Tulevase õpetajana on see raamat täis selle professiooniga kaasnevaid eetilisi, moraalseid ja emotsionaalseid vastuolusi. Pean oma analüüsivõimet küllalki tugevaks, kuid midagi nii ürgset, nagu seda on emalik hoolitsus, on võimatui analüüsida sellises kontekstis. Mis on õige, mis vale? Kuidas peaks niivõrd rasketes küsimustes üks õpetaja käituma ? Ma ei kujutaks ette, et oleks suutnud distantseeruda Torey Haydeni kingades olles sellest väikesest imelisest metsikust olevusest ja lasta elul teda voolida. Milliseks oleks keskkond, kus ta kasvama pidi teda voolima? Kõik need protsessid, mida Sheila psühholoogiliselt läbis, see imeline teekond, mis õnneks Shelila puhul positiivse lõpuga (raamatu mõistes muidugi ) oli, on täiesti imetlusväärne, kuid niivõrd liigutav ja raskest analüüsitav. Väike tüdruk, kes paneb naabripoisi põlema, sest ta tajub juba selles vanuses maailma
Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6
Teist korda sõitis Hayden Londonisse 1794 aastal ja lõi seal veel kuus sünfooniat. Haydenit püüti lüplikult veenda Londonisse jääma kuid Eszterhazy uus vürst kutsus ta õukonna muusika elu taastama.Selle aja suurteosed olid kuus suurt missat ning oratooriumid ,,Loomine" (1798) ja ,, Aastaajad"(1801). Sajandivahetuse sõjad sünnitasid hulganisti patriootlikke laule 1797 aastal kirjutas" Keisrilaulu" millest sai hiljem Austria ja1922 aastal Saksamaa hümn. Haydeni lõpuaastad möödusid rahulikult, suri 31.05.1809 aastal. 19. Wolfgang Amadeus Mozart (1756 -1791) Sündis 27.01.1756 aastal Salzburgis , imelaps olevat mänginud oma õe noodivihikust neljaastaselt ja viieselt pani isa kirja tema kaks esimest klaveripala 1761 aastast on ka tema esimene avalik esinemine.1763 aastal võttis perekond ette kolme ja poole aastase reisi, külastades tähtsamaid muusikalinnu,Pariisis esineti kuninga ees. Sellele järgnes 15 kuud Londonis
2) Vaata Köleri maali "Tütarlaps allikal" ja leia sealt romantismile omaseid elemente. (Maal on eelnevalt skannitud arvutisse ja projitseeritakse ekraanile.) III Romantism muusikas 1) lühiloeng Muusikas selget vahet klassitsismi ja romantismi vahel ei ole. Üleminek on pehme ja orgaaniline. Kasutatakse erinevaid fantaasiaid. Tekkis vastuole klassikaliste vormielementide ja helilise väljenduse vahel. Romantilisi jooni leiab Haydeni 45. sümfoonias, mis üllatab ebatavalise väljendusega ja Mozarti 25. ja 35. sümfoonias ning ooperites "Don Giovanni" ja "Võluflööt" 2)Kuula katkendit Mozarti 25. sümfooniast ja kirjuta, milliseid tundeid ja kujutluspilte see sinus tekitab. (Kuulamiseks saab kasutada arvuti CD-ROM-i ja programmi Windows Media) Kirjutis trükkida Wordis ja saata e-mailiga õpetajale hindamiseks. KODUNE TÖÖ: Töölehelt õppida romantismi olemus. 2
annaabi.ee 
