Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini.
Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks ja selle ülevaatajaks jäeti Artur Toom. 1957. aasta 7. juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal nimetati see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus Rahvuspargis on registreeritud 247 liiki haudelinde, neist on üle 4000 paariga arvukaim pesitseja hahk. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Vilsandi linnustikus on arvukalt esindatud ka jääkoskel, sinikaelpart, merivart, merikajakas ja ristpart. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus (2 isast ja 4 emast). Rahvuspargi ligi poolesajast taimeliigist asub üks viiendik oma levikuala piiril, tervelt
Võrtsjärve vee soolsus 0. Vesi on sogane, kollakasroheline või rohekaskollane, läbipaistvusega 1 m ringis. Vetikate seas on valdavad sinivetikad. Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud 4 muda. Elustik- taimed, loomad Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki, neist 56 vahetult järvel. Järves elab 35 liiki kalu. Peamisteks kaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik. Angerja üliväike looduslikku vähesuse tõttu Võrtsjärves on seda pidevalt täiendatud. Foto 2: Võrtsjärve angerjas Võrtsjärve loomhõljum on valdavalt väikesemõõtmelised. Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed.
kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb, lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab Võrtsjärves vaid luts LINNUD Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised (15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid arvukamalt pesitsevad ainult sinikaelpart ja rägapart Ainus Võrtsjärvel pesitsev röövlind on rooloorkull Viimase 30 aasta jooksul on Võrtsjärve linnustikus toimunud olulisi muutusi. Lisandunud on hulk uusi liike: veelindudest
D. Gause reegel; E. Konstantse saagi seadus; F. Raouli seadus. Nii väidab mõistagi Gause reegel, D on õige. 20. Kas isendite suuruse varieeruvus on suurem: A. Sümmeetrilise konkurentsi puhul? B. Asümmeetrilise konkurentsi puhul? Asümmeetrilise konkurentsi korral tekivad selged võitjad ja selged allajääjad, B on õige. 21. Kas juhuslik ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde? D. üheaastasi põlluumbrohte? Heeringad ja sebrad on parvedes-karjades (agregeeritud jaotus), haudelinnud regulaarse jaotusega. D on õige. 22. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D
blogger.com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg ) Linnustik Puhatu soostik on koos Muraka soostikuga üks väärtuslikemaid linnualasid. Alutaguse suured siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt. Enamasti on asustus koondunud soode servaaladele. Õõtsuva pinnaga Puhatu siirdesoo, olles raskesti ligipääsetav, oli kujunenud omaette lindude reservaadiks. Asustus püsis kõrge 1956 aastal oli umbes 10 paari haudelinde 1km2 kohta, värvulisi sinna hulka ei arvestatud. Praeguseks on see siirdesoo Narva veehoidla mõjul muutunud lindudele liiga märjaks ja asustus on tunduvalt vähenenud. Praegusel ajal pesitseb siinsetel aladel merikotkas, kaljukotkas, madukotkas ja rabapüü (Viimaste 50% Eesti asurkonnast asub just seal). 2. Kategooria liikidest pesitseb soostiku alal järvekaur, laululuik, väikepistrik, metsis, kassikakk jt (vähemalt 12 liiki). Puhatu
pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik. Laiud on peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Linnuliike on kaitsealal kokku registreeritud 187, sealhulgas haudelinde 110 liiki. Uustulnukateks võib pidada kühmnokk-luike, naaskelnokka, ja kormorani. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Valitseja on Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon. Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon (Hiiumaa KA) moodustati 1. aprillil 2002. aastal Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse ning Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Administratsiooni ümberkorraldamisel üheks asutuseks. Esialgu on Hiiumaa KA kahe
vanuseid ürgmetsailmelisi puistuid. Siin pesitseb ka haruldasi kaitstavaid kotkaid (kalakotkas, väike-konnakotkas, kaljukotkas) ja liigub ringi meie suurkiskjaid. Vilsandi rahvuspark loodi kunagise Vaika linnukaitseala järglasena 1993. a., kaitsmaks Lääne-Eesti rannikumaastikku ja merd ning linnurikkaid väikesaari ja taimi ning linde, nii nende pesitsusajal kui veelindude rändeperioodil. Rahvuspargi aladel on registreeritud 247 liiki haudelinde, samuti on terve rida taimi siin oma areaali läänepiiril ja seetõttu kuulub pea 1/3 siin kasvavatest taimedest kaitstavate taimede nimistusse. Rahvuspark paikneb Saaremaa läänerannikul. Territoorium hõlmab Vilsandi saare koos seda ümbritsevate laidudega, samuti Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahe koos rannikualadega ja neis paiknevate saarekestega, üldpindalaga 18155 ha-d. Kaitseala koosseisus on 161 erineva suurusega saart ja laidu. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a
tähnikvesilik ja haruldane, mandriosas hajusalt levinud harivesilik. Päriskonnalisi on Eestis üheksa liiki. Eestis elab viis liiki roomajaid. Nad kuuluvad soomuseliste seltsi. Sisalikuliste alamseltsist on Eestis kolm liiki: arusisalik, kivisisalik ja harilik vaskuss. Maoliste alamseltsist elab Eestis kaks liiki – harilik nastik ja harilik rästik. 2010. aasta seisuga on Eestis kohatud 375 linnuliiki, lisaks veel viit – kas vangistusest pääsenud või sisse toodud liiki. Haudelinde on 225 liiki (neist 210 püsivalt). Läbirändel on Eestis kohatud linde 215 liigist (püsivalt 204 liigist), talvel aga 158 liigist (püsivalt 109 liigist). Eksikülalisi on nimestikus 115 liiki. Pesitsejatest on ainult kuni veerand paigalinnud, ülejäänud rändlinnud. Eestis pesitseb kokku umbes 13,4–20,4 miljonit paari linde ning talvitab 3,5–9,4 miljonit lindu. Eesti linnuliikidest enamik (127) kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71
annaabi.ee 
