·Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Appiuse tee ·Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. ·See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. ·Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. ·Peamine tee Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. ·Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. ·Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. ·Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Akvedukt ·On sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. ·Akvedukte rajati palju Vana- Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. ·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3 korrust kõrge. ·Ta on 49 m kõrge ja 275 m pikk. ·Sild on ehitatud lubjakivist mis on päris , mis on vaid pool kilomeetri kaugustest karjääridest.
Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või ruumi. 19. Mida tead Appiuse teest? Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See oli peamine tee Kreekasse ning selle pikkus oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuutahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Nagu enamus Rooma teid on ka Appiuse tee rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid. 20. Mida tead Circus Maximumist? Circus Maximum oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks. Välimiste mõõtmete järgi on see 610*190 m, areen ise aga 564*85 m. Tsirkusel oli kolm
lõunapoolsetele mehed vasakul küljel. piirkondadele. Sealt tuli ka nisu ja oder. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asula territooriumil. Tegemist oli ikka maasse kaevatud haudadega. Laibale oli tehtud puudest ase. Selgeid jälgi kindlatest elamutest ei ole. On leitud ainult kolde asemeid või mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem tugiposte ning seinu. Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e
savi kvaliteet paraneb. Lisandub põlluharimine, sest on leitud nii odra kui ka nisu õietolmu terasid. Siiski polnud põlluharimine peamine, vaid erandlik tegevusala. Sellest perioodist on pärit merevaigust valmistatud ripatsid. Ripatsid kujutasid loomi. Merevaigu kasutamine viitab kaubandusele lõunapoolsete aladega, kust kardetavasti tulid ka nisu ning odra seemned. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asulaterritooriumil, tegemist oli maasse kaevatud haudadega, laipmatustega. Laip oli selili, kuid talle oli tehtud okstest ase ning peaalla pandi puuront. Nöörkeraamika algab 3000 eKr. Savinõud tehti lameda põhjaga, nimi nöörkeraamika tuleneb kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info)
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise
Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. See läbis Appise Foorumi ja Terracina ja lõpus laiendati see Brundisiumi, nüüd kutsutavasse Brindisisesse. Peamine tee (Appiuse tee) Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Roomast Terracinani on tee peaaegu otse ehitatud, hoolimata järskudest kallakutest Albani mäel ja soodest Pontinis. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Tee on kuulus ka Spartacuse tõttu, kes peale mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi. Appiuse tee, nagu ka enamus teisi Rooma teesid, on rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mördi peal oli tugev täidis, ilmselt jäme kruus, seejärel kivitahvlitest pind kõige peal. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid.
suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid LAEVAKALMED Sõrve (2) ja Vao (1) sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG 2. at meteoriitse raua hind suhtes 1:5 kulla vastu (hõbe 1:8). Maapinnas leiduvat
Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on nende hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Paljud neist on võimsad ja luksuslikud, mis lubab arvata, et tegemist on ülikute haudadega. Maeti kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambritesse. Surnud asetati lavatsitele hauakambri seinte ääres, või siis kivist või põletatud savist sarkofaagidesse. Hauakambrite seinu kaunistasid eredavärvilised pidusööke, tantsu ja sporti kujutavad seinamaalingud, mis on üks peamisi allikaid etruskide eluviisi ja uskumuste kohta. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Oma
metsikuid vilju ja seemneid. Üheks selliseks küttide-korilaste kultuuriks oli Qadani kultuur (u 12 5004550 eKr). Inimesed elasid Niiluse lähedastes laagripaikades. Kasutati mikroliite. Qadani varasel järgul olid tähtsad kalapüük ja suurte loomade küttimine, mõnest kohast on aga leitud arvukalt jahvekive ja jahvealuseid. Mõned Qadani asulakohtadest olid suured ning neid kasutati pikka aega. Surnuid maeti madalate maa- 60 haudadega kalmistutesse, hauad kaeti pealt kiviplaatidega. Esines ka kaksikmatust. Mitmel korral on inimluude seest leitud väikeseid kiviriistu (vägivaldne surm). Samasuguseid leide ka mujalt Niiluse ümbrusest. Viljelusmajanduse levik Niiluse orus oli aeglane, toimus järk-järgult. U 10 000 eKr mitmed suured asulakohad Esna lähedalt. U 5000 eKr oli Niiluse orus tuhandeid külasid. Nende elanikud tegelesid nii viljeleva majandusega kui ka küttimisega
annaabi.ee 
