Eestist on leitud Rooma münte, ehteid, pronkslamp. 98pkr mainis Rooma ajaloolane Tacitus aeste. 15. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr. Suure rahvasterände mõju Eestile. Euroopa muutumine ebastabiilseks pärast Rooma lagunemist. Konfliktide suurenemine, vägivaldsuse kasv. Rooma lagunes 476pkr, kogu Euroopa oli ebastabiilne. Algas suur rahvaste rändamine, eestlased ei rännanud. Konfliktid baltlaste, skandinaavlaste ja slaavlastega. Matmiskombed muutusid taas, hauapanusteks relvad. Peitleiud – karti röövleid ning varandus peideti 16. Konfliktid balti hõimudega keskmisel rauaajal, selle põhjused. Balti hõimud Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ja vallutasid Kesk- ja Ida-Läti kuhu rajasid linnuseid. Uusasukad lõid palju linnuseid ja assimileerisid aja jooksul läänemeresoome hõimud. 17. Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u
Mujal maailmas algas rooma rauaeg rahvasterännuga. Tekkisid külad. Põllud olid talude vahel ära jaotatud. Levis kaheväljasüsteemis põlluharimine. Kujunes välja kolm linnusetüüpi : neemiklinnused, Kalevipika sängid, ringvall-linnused. Jätkus tarandkalmetesse matmine, kuid neid enam juurde ei ehitatud. Rajati uues kivikalmed ebakorrapäraste kiviaredena. Endiselt maeti luud kalmetesse enamasti põletatult. Hauapanusteks hakati panema ka relvi. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega. Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500. Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks. Viikingiaja linnustes elati pidevalt
töödeldavamad. Kuna keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud, valmistati tööriistade kõrval ka relvi(kirveid, odasid jne). Muinasaja lõpuks hakati valmistama kvaliteetseid rauast odaotsi, mis olid ilustatud hõbedaga ja ka ornamenteeritud mõõgapidemeid, mõõgateramikke. Kahest viimasest perioodist on leitud palju aardeleide, mis olid ohverdatud, peidetud maasse või lisatud matmisel hauapanusteks. Muinasaja jooksul, leidis aset ka matmiskommete areng. Kui kammkeraamika ajastul sängitati surnud asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, siis juba 1000 aastat hiljem, nöörkeraamika ajastul rajati kalmistuid asulast väljapoole kõrgematele küngastele ja surnud sängitati maasse kaevatud hauda külili kägarasendis, sageli üks või mõlemad käed peaall. Pronksiajal hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse ja rauaaja algul tarandkalmetesse
olid ka tarvas ja metssiga. Esimesed kunstiilmingud olid keskmisel kiviajal. Eestis olid nendeks sarvest kujud. Neoliitikum(noor kiviaeg)- olid esimesed savinõud umbes 5000 a eKr. Narva kultuuri ajajärk umbes kuni 4000 eKr. Kammkeraamika umbes 4000a eKr(esemetel olid jäljed nagu oleks kammiga tõmmatud), kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud.. Siis hakati surnuid matma elamute põranda all(seda tehti selleks et surnu headus jääks elamusse), hauapanusteks olid ehted ja tööriistad. Seos soomeugrilastega, sest kammkeraamika esindajad olid soomeugrilased. Võibolla kasvatati Eestis kaera, sest kaeraõietolm leiti 4000 a eKr. Neoliitiline Tamula asustatud umbes 4000-2000 eKr. Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks. Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS?? Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud
kohud). Savi koostis muutub ühtlasemaks. Elukohad siseveekogud, rannik. Tegevusalad korilus, kalapüük, küttimine + marginaalne põllumajandus. Kõige varasemad jäljed, et Eestis on tegeletud põllumajandusega, tulenevad kammkeraamika kultuurist. Soodest on leitud õietolmuterasid(kaer, nisu, oder kasvatuse eesmärgil). Maeti maahaudadesse, laipmatused, aga hauad paiknesid asulaterritooriumil. Maeti selili, laibale valmistati kasetohust ase. Hauapanusteks ripatsid(valmistamiseks kasutati merevaiku, kujutasid loomasid). Alates 3000 eKr saab rääkida nöörkeraamika kultuurist. Savinõud muutusid lamedapõhjalisteks, mis olid kaunistatud omalaadsete nöörivajutustega. Lisaks sellele tulid kasutusele k hästilihvitud kirved, mida nimetati vene kirvesteks. Uueks elatusalaks on karjakasvatus. Asustus kaugeneb suurtest veekogudest ning asulaid ei säilinud. On 2 versiooni: Enam ei elatud külades, nende asemel tuli üksik taluline asustus
- Kalevipoja sängi tüüpi linnused 8-11 saj rajati voortele, nende kõrgemale keskosale, külgedelt looduslikult kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele, nt Alatskivi, - Ringvall-linnused 12-13 saj ümber kogu linnuseõue kõrge kunstlik vall, Saaremaal, Lääne - Eestis (maalinnad), nt Valjala Kalmed ja peidetud varandused - Keskmisel rauaajal maeti sageli olemasolevatesse tarandkalmetesse - Uued kivikalmed lihtsamad - Hauapanusteks ka relvad - Al 5-6 saj sagenes ehete, relvade, tööriistade peitmine, ka hõbeaarded - Peiteleiud - Ehted, relvad peideti maasse hädaohu korral - Linnuste rajamine, relvade esinemine ja suuremad peitleiud sõjakuse tõus (üheks põhjuseks rahvaste liikumised) Sündmused lõunaaladel - Ida-Euroopat hakkasid mõjutama idaslaavlased - Seni elasid Põhja-Lätis läänemeresoomlased, nüüd jõudis sinna rohkelt balti hõime, sulandusid
* Kesksed riitused looduse taassünnile ja perioodilisele elluärkamisele pühendatud Osirise riitus, samuti surnu- ja teispoolsusekultus, mis tä- hendas surmaks valmistumist aegsasti eluajal, sh võimalusel hauakambri 112 www.folklore.ee/tagused Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast ehitamist ning vahendite kogumist mumifitseerimiseks ja rohketeks hauapanusteks, et tagada igavene elu. Näeme, et poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete faktorite kõrval olid vähe- malt sama olulised religioossed ja tänapäevaselt väljendatult ideoloogilised faktorid. Vaarao sünninimi oli Amen-hotep (Amon on rahul). Viiendal valitsemisaas- tal võttis ta uue sünninime Ehn-aton (Meelepärane Atonile). Ometi oli tal kogu valitsusaja jooksul üks ja sama valitseja- ehk trooninimi: Nefer-heperura-ra (Kaunid on Ra taastekked) (Clayton 2001: 120)
servadest kaabits. Oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Elati laiadel territooriumidel, arvatavasti järgiti sesoonset eluviisi. Olid osavad kütid, küttisid muuhulgas mammuteid ja metsikuid hobuseid. Neilt pärinevad esimesed tõendid usuliste kujutelmade olemasolust. Neandertaallased matsid oma surnuid asulatesse magamispoosis. Levinuimad olid üksikmatused, hauapanusteks tulekivist tööriistad, toit. Neil oli ka karukultus, sellele viitavad tseremoniaalselt maetud karukoljud. Noorem- ehk hilispaleoliitikum u 40 00010 000 eKr Esimesed täiesti kaasaegsed inimesed ilmuvad Euroopa arheoloogilisse materjali u 40 00035 000 aastat tagasi Homo sapiens sapiens. Vanimad Homo sapiens sapiensi leiud pärinevad Aafrikast, nende vanus 120125 000 aastat, ehk siis keskpaleoliitikum. Lähis-Ida vanimad leiud u 90 000 a tagasi
kollektiivselt ohverdada. Diodoros kirjutab, et kurjategijaid hoiti viis aastat vangis ning aeti siis jumalate meeleheaks teibasse. Strabon kirjutab, et ohverdus toimus enne lõikuse lõppu. Karnuudi assamblee võis seega toimuda iga viie aasta tagant viljakorjamise ajal. Ainult druiidil oli õigus võtta inimeselt tema sotsiaalne ja ka bioloogiline elu. 23. Arheoloogia andmed keltide matmiskommetest Hallstati ja La Téne ajal. Hallstat: hauapanusteks hobuserakmed, 4-rattalised vankrid. Varasemal Hallstatti perioodil levis põletusmatus, kuid hiljem ilmus laibamatus (võimalik, et ka kimmerlaste toimel). Aadlitel olid suured puidust hauakmbrid, lihtrahval lihtsad maahauad. Hauakambri kohale püstitati kääbas, mille suurus järgis surnu ühiskondlikku seisundit. Lihtelenaikkonna hauad rühmitusid aadlike haudade ümber nagu nende eluasemed linnuste ümber. Aadlik sai kaasa vankri ja relvad, kuld- ja
haudadesse. Idapoolses naabruses, nn kääbaste-eelse kultuuri alal, on tuntud nn surnutemajad- palkidest nelinurksed rajatised, mis sisaldavad põletatud surnute säilmeid ning kohati leiduvad haualohkudel madalad kuhjatised. Eelrooma rauaajal (500 eKr- 50 pKr) hakati surnuid matma kivikalmetesse. Rooma rauaajal (50- 450 pKr) ilmub uus kalmevorm: tarandkalme, millesse asetatud luud olid põletatud kalmest väljaspool. Hauapanusteks olid enamasti ehted ja toit, relvi ja tööriistaid leidub harva. Arheoloogid oletavad, et see asjaolu on seotud roomlaste kaudu levinud arusaamaga, et teispoolsuses ootab lahkunuid alatine pidu ja sööming. Rahvarännu perioodil (450-800 pKr) maetakse nii kivikalmetesse, kui uude kalmevormi- kääpasse. Keskmisel rauaajal (600-800 pKr) ning viikingiajal (800-1050 pKr) jätkub kollektiivne matmine kääbastesse, tarandkalmetesse ja kivikirstkalmetesse
annaabi.ee 
