Kirja osates võis saada kirjutajaseisusesse. Jumalad ja templid. Jumalate eest hoolitsemine ja maailma korralduse mõistmine oli preestrite ülesanne. Lihtrahvale pööras vähe tähelepanu. Umbes 740 jumalat. Tähtsamad jumalad Ra (päikesejumal, hiljem Amon-Ra.), Horos( Taevajumal), Osiris(viljakuse, surnute valitseja),. Usk surmajärgsesse. Elu jätkus peale surma samamoodi. Surmajärgset elu ootsa vaid neid, kes oli maetud matuserituaalidega. Hauapaigad läänekaldal. Hauakambrid. Seintel maalid lahkunu elust.
Amon-Ra- päikesejumal Osiris- viljakuse jumal, siis allilmavalitseja Isis- taevajumalanna, naiste kaitsja Horos- viljakuse jumal Anubis- palsameerimise juma Thot- hieroglüüfide andja, kuu juma Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori.Nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne
Kiri- hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja. Pühad loomad kehtestasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Mustusekuulikest veeretav sõnnikumardikas skarabeus kehastas Ra'd. Templid- maapealsed kohad, kus inimesed kandsid jumalate eest hoolt. Karnaki tempel, pühendatud Amon-rale, teebas. Kaugemal Luxori tempel. Templis olevale jumlakujule ohverdati loomi. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Surnu jätkas samasugust elu nagu elades. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis, pandi kaasa lahkunu kujusid. Teadus oli praktikas tarvilike õpetuste kogum. Kirjandus viljelesid lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks. See kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Hümnid jumalatele. Ehnatoni usureform- uue riigi ajal tõi egiptuse
vaarao oli Amon-Ra poeg Horos- taevajumal, kehastas elavat valitsejat, Osirise ja Isise poeg Osiris- viljakuse jumal, surnute valitseja Isis- Osirise õde ja abikaasa Seth- Osirise ja Isise vend, viljatu läänetuul Püha loom olid skarabeus. Templis- koht kus inimene saab jumala eest hoolitseda , kõik rituaalid jäid rahvale varjatuks Oli kindel ettekujutus elust päras surma. Lahkunu jätkas samasugust elu mida ta eluajal elas. Keha säilitamine. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal. MESOPOTAAMIA Kiilkiri- pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga. Tegi läbi suurema arengu kui Egiptuses- algul mõisted, hiljem silbid. Haridus- preesterkonna hoole all, koolid rajati templite juurde, kõikidest ühiskonnakihtidest inimesed said õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus. Matemaatika- kasutati kuuekümnendsüsteemi, number= suuruse järjekord. Astronoomia- taevakehade järgi ennustamine ehk astroloogia, kujunes kuukalender, 12
laiali. Isis koos poeg Horosega otsis need kokku, valmistas Osirisest esimese muumia ja äratas selle ellu. Osirisest sai surnuteriigi kohtumõistja, horos aga pidas Sethiga kahevõitluse, mille järel jumalad ühiselt Horose võitjaks ja kuningaks kuulutasid. 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? Matuserituaalide keskse osa moodustas surnukeha mumifitseerimine selle spetsiaalne töötlemine parema säilimise tagamiseks. Hauapaigad asusid üldiselt läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakambri juures ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Riituste juurde kuulus naiste vali nutulaul. Talitus lõppes peiedega haua juures. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud hauakambri seintel
poole pöörduda. *Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust, vaarao aga valitses Osirisena allilma ja mõistis seal kohut. *Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohalike matuserituaalidega, mille hulka kuulus ka keha säilitamine. *Matuserituaalide keskne osa oli mumifitseertimine. *Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalidehulka kuulus ka muumia toimetamine paadiga üle jõe idast. Edasi viis matuserongkäik hauakambri juurde, kus ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. *Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. *Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävinema peaks.
3. Millega need valmistati? 4. Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 6. Kuidas nimetatakse Euroopa vanimat teadaolevat inimest kujutavat skulptuuri? 1. Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4. Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast) Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr) Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi 5. Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr 6. Mesopotaamia kunst 1. Mida tähendab mesopotaamia ja millistel tänapäevaste riikide territooriumil see asus? 2. Sumeritelt pärineb inimkonna suurim tehniline leiutis, milline? 3. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? 4
2. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? 3. Millega need valmistati? 4. Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 1. Prantsusmaal, Cueva de las Monedas 2. Piisoneid, hobused, kitsi ja ka inimkäsi 3. Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal 4. Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast) Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr) Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi 5. Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe(Tigrise ja Eufrati) vaheline maaala, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil. Juba üle 5000 aasta tagaso elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid, kes kasutasid
kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Amon-Ra'le pühendatud Karnaki hiigeltempel, väiksem Luxori tempel. Surmajärgsus-Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Teadus- Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Kirjandus- Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest.
Babüloonia suurriigile. Erinevused: Erinevalt Eiptusest olid Mesopotaamia jumalad antromorfsed(inimesekujulised). Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu ka elule enne surma. Surmajärgsus: Egiptus: Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Mesopotaamia: Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe.
all. Seda toideti, pesti, riietati. See toimus kõik templi sügavustes. Jumal näitas end lihtrahvale mõne suure pidustuse ajal, kui preestrid tõid jumala templi sügavusest templi värava ette. Surmajärgsus- egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Iga lahkunu jätkas elu pärast surma samamoodi nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust jne. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud kambriseintel kujutasid hetki lahkunud elust, et jätkuks ka samasugune elu peale surma. Teadus- oli arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Arstiteadus: egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha ka keerulisi silmaoperatsioone. Päikesekalender: egiptlased olid teadaolevalt esimesed, kes tuginesid aja-arvestuses
annaabi.ee 
