valmimisega raudteesõlmeks, selle juurde tekkis peagi alevik. 1917 sai Tapa alevi, 1926 linna õigused. Tapa linn on Eesti Vabariigi tähtsamaid raudteesõlmpunkte. Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Möödunud sajandi 60. aastatel hakati Venemaal intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Tallinn-Sankt-Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869.a. ja lõpetati aasta hiljem. 1875.a. alustati Tapa-Tartu harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis. 1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja - Tapa jaamahoone. Siitpeale sai Tapast jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. Huvitav
pikka aega vorstilinnaks. Raudteejaam Tapa linna ajaloolane Harri Allandi mainis kord oma kõnes, et Tapa linn sai oma elu raudteelt. Kõigest 147 aastat tagasi laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale huntide ja rebaste mitte kedagi, kuid seoses Paldiski-Peterburi rongiliini ehitamisega raiuti kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine. 1875. aastal alustati Tapa-Tartu harutee rajamist ning kõigest aasta hiljem väljus rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Pärast seda sai Tapast kiiresti kasvav raudteeasula. Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja väiketööstuseid. Tapast sai ruttu põhiline raudteesõlm ning tänu sellel sai Tapa raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo. 1940.ndad aastad on Tapa raudtee ajaloos traagilised aastad. Nendel aegadel pandi
RIDAKÜLA ja AHELKÜLA on samuti põlised külavormid. Olenevalt looduslikest tingimustest võisid needki olla üsna korrapäratud ja kõverad, jälgides loodusvorme. Ahelküla moodustavad õued on ühes reas, vahelduvas kauguses üksteisest. Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikate tõttu head looduslikud võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee. Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 1) Tee loetu põhjal skeem tänavküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 2) Too välja kaks erinevust tänav- ja sumbküla vahel. 2.1.......................................................................................... ............................................
RIDAKÜLA ja AHELKÜLA on samuti põlised külavormid. Olenevalt looduslikest tingimustest võisid needki olla üsna korrapäratud ja kõverad, jälgides loodusvorme. Ahelküla moodustavad õued on ühes reas, vahelduvas kauguses üksteisest. Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikate tõttu head looduslikud võimalused. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee. Ridaküla õued seisid kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Kui tihedalt ühtsel külaalal asetsevate õuedega ridaküla asus kahel pool teed, nimetati külasid TÄNAVKÜLADEKS. 1) Tee loetu põhjal skeem tänavküla kohta. Paiguta õigesti majad ja teed. 2) Too välja kaks erinevust tänav- ja sumbküla vahel. 2.1.......................................................................................... ............................................
Paide raad oli vastu. Kardeti, et rong toob linna sulisid, odava kauba tulek vähendab kaupmeeste kasusid, inimestel tekivad unehäired, vedurisuits tekitab tuberkuloosi ja vähki, vähendab lehmade piimaandi. Tänu Paide keeldumisele märgiti raudteesiht maha Türi Püha Martini kiriku lähedale Alliku mõisalt ostetud maadele. Siit ka raudteejaama esimene nimi Allenküll, Alliku saksakeelne vaste. Paidele lubati ühendust Tallinnaga Türi Paide harutee kaudu. 1897. aastal algas projekti dokumentatsiooni korrastamine, 1898. aastal jäi valitsuse komisjon sellega rahule ja töö võis alata. Ehitustööd jagati alltöövõtjate vahel ja teeehitus algas ühel ajal nii Viljandist kui Tallinnast. Türi võttis vastu insenere, meistreid ja lihttöölisi raudteesilda, jaamahoonet ja abihooneid ehitama. Samal aastal jõudsid Tallinna esimesed Belgia vedurid. 1899. aastal töö aeglustus. Kahelt poolt alustatud teeotsad jõuti kokku viia 1900
Tänavad võisid keskele külavainule kokku viia. Võib olla hajaline või tihe sumbküla. Põllud ja rohumaad paiknevad mitmel pool ümber küla. Ahelküla moodustavad õued on ühes reas, vahelduvas kauguses üksteisest. Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikad. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee. Hajaküla külatüüp, kus taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana. Taluõuede vahel laiuvad põllud, metsad ja karjamaad. Hajakülad on eriti iseloomulikud Lõuna-Eesti maastikule, kuid hajakülasid võib leida kõikjal üle Eesti. 5. Põllumajanduse areng muinasajast alates: põllumaade paiknemine, suurus, kasv jne; metsamaad, aletamine. Muinasaja lõpusajanditel paiknesid Põhja- ja Kesk-Eestis põllumassiivid, mille suurust ka Henrik oma kroonikas kiidab
· punkervaguneid (vilja, väetise, tsemendi ja killustiku veoks), · kallurvaguneid, · külmutusvaguneid või isotermilisi vaguneid (kiirelt riknevate toiduainete veoks), · loomavaguneid (elusloomade veoks) ja · eriotstarbelisi vaguneid (tehnoloogiliste seadmete ja vahendite paigutamiseks nagu nt. töökojad, elektrijaamad, tuletõrjerongide veetsisternid jm). 6. Iseloomustage Rakvere jaama kaubaveo mõttes · Ühendav harutee Kundasse · Vanarauaplats, viljaelevaator, laadimisplatsid · Vanaraud, väetis, betoonliiprid, tsement, klinker, vili 8. Iseloomustage Sangaste jaama kaubaveo mõttes Asub Lõuna-Eestis, Sealt läheb kaubatee ida poole Pskovi ja suunaga lõunasse Riiga. Seal on: · Laadimisplats Veetakse: · Metsamaterjali 8. Iseloomustage Tapa jaama kaubaveo mõttes · Veduridepoo · Vagunidepoo · Rongide koostamine 9. Kes esitab kliendile arve kaubaveoteenuse eest? (2)
Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridaküla - õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk-Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla - ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajaküla - õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule. Talu Põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19
Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued. Ridakülades seisid õued kõrvuti tee ääres piki põlluserva, mäeveeru või mõne veekogu kallast. Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk- Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili
vahest isegi väljakäigu koht puudus ja kus Eesti reisijatel vagunites luku taga Luke linnas tundi poolteist oodata tuli, kuni edasisõit võimalikuks sai.81 78 K. Arjakas. Eesti raudtee ..., lk 136. 79 Valgamaa ..., lk 60. 80 Lõuna-Eesti nr 1, 19.09.21, lk 1. 81 Lõuna-Eesti nr 3, 26.09.21, lk 1. 20 Tegelikult oli juba 1920. aastal Teedeministeeriumis otsustatud, et ehitatakse välja 15- kilomeetrine paralleelne harutee, mis viiks Valgast läbi Kaagjärve Koikkülani. Samal aastal ka ehitusega alustati, kuid 1921. aasta kevadel jäid tööd rahapuudusel seisma.82 Peale poolteist aastat kestnud ehituspausi palusid Valgamaa vallad maakonnavalitsusel esineda valitsuse ees sooviga, et algatatud kitsarööpmeline raudtee KoikkülaValgaTõrva saaks kiiresti lõplikult valmis ehitatud. Palvet põhjendati asjaoluga, et KoikkülaLuke raudtee
851 01903-1 Harku-Kada59.40496824.638955 851 Haabersti 852 01904-1 Harku-Kada59.4046 24.63762 852 Haabersti 134762 22355-1 Harmi kool59.11754 25.202556 134762 Kose vald 131128 22348-1 Harmi kool59.11761125.2025 131128 Kose vald 28050 8200077-1Haru 57.82378426.174717 28050 Tõlliste vald 92155 8200078-1Haru 57.82384226.174468 92155 Tõlliste vald 4943 23308-1 Harutee 59.23965324.495708 4943 Harutee Saue vald 9686 23359-1 Harutee 59.24333624.490451 9686 Harutee Saue vald 9752 23365-1 Harutee 59.24288724.495194 9752 Harutee Saue vald 138955 47346-1 Harutee 59.23903624.487516 138955 Harutee Saue vald 138954 47345-1 Harutee 59.23899724.487409 138954 Harutee Saue vald 1057 06903-1 Hauka 59.42174124.724656 1057 Kristiine 31565 6500042-1Hauka 58.05610926
annaabi.ee 
