Aprill- mai Saksa ja Itaalia väeosad tungivad Kreekasse ja Jugoslaaviasse. 22.juuni Saksamaa alustab koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (,,Barbarossa plaan''). 29.juuni Soome peab Saksamaa toel NSV Liidu vastu Jätkusõda. Rumeenia ja Ungari sõdivad Saksamaa poolel. 14.august Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pannakse kirja Atlandi hartasse, millele kirjutavad alla Winston Hcurchill ja Franklin Delano Rosevelt. 8.september Saksa väeosad piiravad Leningradi 2.detsember Saksa väeosad tungivad Moskva eeslinnadeni, kuid lüüakse tagasi. 7.detsember Jaapani äkkrünnak USA mereväebaasile Pearl Harborile. 8.detsember USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja. 11.detsember Saksamaa ja Itaalia kuulutavad USA-le sõja. 1942 Jaapan vallutab suure osa Kagu-Aasiast 3.- 7
NSV Liidu sotsialismi levikut ning oli nõus USA sekkumisega Euroopa asjadesse (nimetati Trumani doktriiniks). Sellele järgnesid mitmed sõja kriisid, kuulutati välja ka Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm. Lääne riigid üritasid nende plaanide ja doktriinidega päästa riike kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Leian, et NSV Liidul oli Atlandi hartasse astumise hetkel juba silme ees enda taktika. Kaval oli astuda teiste riikidega suure konkurendi vastu ja see purustada. Niimoodi tekkis Nõukogude Liidul endal hea viis Euroopa riikide kallale pääseda. Arvan, et NSV Liidul oligi ainuke eesmärk Saksamaa enda sihilt kõrvaldada ja luua ''enda maailm'', mitte säilitada häid suhteid Hitleri vastase koalitsiooni liikmesriikidega. See väljendus NSV Liidu poolt murtud kokkulepetes,
"Marita") . 18. aprill - Jugoslaavia lõplikult okupeeritud. 29. aprill - Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 6. detsember - Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis
Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsember - Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 1942 26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. 3.-7
valdkonnas ning Läänemere regiooni piiriüleseks koostööks, ent nimetatud toetust arvestatakse eraldi. 11 Kodanike euroopa Euroopa Liidu põhiväärtused on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste (sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste) austamine. Põhiõiguste austamine ja edendamine Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse (harta) on koondatud kõik ELi elanike isiklikud, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Iga inimene, kes on mõne Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik, on ka Euroopa kodanik. Nii võib öelda, et ELi kodakondsus täiendab riigi kodakondsust, kuid ei asenda seda. ELi kodakondsus, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu lahutamatu osa, annab liikmesriikide kodanikele terve rea õigusi. Neil on näiteks õigus pöörduda ombudsmani
Järgmisel päeval NSVL frondid püüavad rünnata saksa väesid, aga see ei õnnestu. Kõik need sõjalised tegevused olid see sama Hitleri „Barbarosse“ plaan. Mõne päeva hiljem, 26. juunil, Soome Vabariik kuulutab sõja NSV Liidule. Algab Jätkusõda. Alates juulist kuni novembri kuuni toimus Stalingradi lahingu esimene periood. 14. augustil sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. septembril algas Leningradi blokaad, samal päeval sakslased täielikult blokeerisid Leningraadi, 30-ndal valmistuvad Saksa väed Moskva ründamiseks. 2. detsembril Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsembril oli Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, järgmisel päeval USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Veel paari päeva hiljem, 11
Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades. ELi üks peamisi eesmärke on edendada inimõigusi nii organisatsiooni sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine on ELi põhiväärtused. Alates Lissaboni lepingu allkirjastamisest 2009. aastal on kõik need mõisted koondatud ühtsesse dokumenti - ELi põhiõiguste hartasse. ELi institutsioonid on õiguslikult kohustatud seda järgima. Sama kehtib ka liikmesriikide valitsuste kohta alati, kui nad rakendavad ELi õigust. Ühtne turg on ELi peamine majanduslik eestvedaja, mis võimaldab enamuse kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. Oluline on arendada seda tohutut ressurssi niimoodi, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu. Jätkuva laienemise tingimustes keskendub EL oma haldusinstitutsioonide muutmisele
tulevad rünnakud väitsid, et rahvusvaheline õigus on üleminekuaja kord. Kapitalitlik süsteem peab aja möödudes teed andma sotsialismile ja kommunismile. Paremalt poolt tulevad rünnakud väidavad, et keskseks saab olema rahvas. Rahvusvaheline õigus saab olema rahvaste õigus. Need erinevad konstruktsioonid põrkusidki II maailmasõjas. ÜRO tekkimine ÜRO tekkis 1945. Harta sõlmiti San Franciscos. Katse mis pidi olema õppinud Rahvasteliidu vigadest. ÜRO organisatsiooni ja hartasse on sisse ehitatud teatud konflikt seoses riigi siseasjadesse sekkumisega. Pärast II MS Märksõnaks on demokratiseerumine. Rahvusvaheline õigus oli väga subjektiivne enne nt Brittide mereõigus lähtus ikka Briti huvist. Tekib 20 saj tugev liikumine hakatakse kriitiliselt ümberhindama vanu rahvõ norme. Pärast IIMS on rahvusvahelised suhted ja rahvusvaheline õigus. Teatud määral on nende vahel pinge: rahv suhted lähtuvad sellest, et õigus on rahv elu seletamiseks marginaalne, ja
Esiteks on riikidel enesemääramisõigus kui õigus vabalt valida oma poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga. Rahvad, kes taotlevad iseseisvust, pöörduvad enesemääramisõiguse poole, mis sai laiemalt tuntuks tänu Ameerika presidendile Woodrow Wilsonile (1918) ja mis kirjutati sisse ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hartasse (1945). Seda õigust on pikalt kuulutatud rahvusvahelise õiguse ühe alustalana, kuid seejuures on raske rääkida ühisest arusaamast, mis puudutab selle tähendust, ulatust ja suhet teiste rahvusvahelise õiguse normidega, nt territoriaalse terviklikkusega. Enesemääramisõiguse mõistmisel on heaks lähtekohaks ÜRO Peaassamblee vastu võetud sõbralike suhete deklaratsioon (1970), mis ei ole küll õiguslikult siduv, kuid on sellest hoolimata autoriteetne dokument
annaabi.ee 
