Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hä...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Muusika Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alates kolmandast Sümfooniast. A.Hoffmann kasutas esimest korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. sajandil. 20.sajandi algul tegutsenud Mahler ja Strauss kirjutasid samuti romantilist muusikat. Meloodia on romantilises muusikas üks tähtsamaid väljendusvahendeid. See pidi olema ülilaulev ja järgima hääle loomulikku laulvust. Harmoonia muutus keerukamaks ja pingelisemaks, rohked dissonantsid. Heliloojad hakkavad kasutama pillide äärmuslikke registreid. Muusikas kasutati ka rohkesti rahvamuusikat, aga ka
1. Värvide harmoonia 1.1 Harmoonia, simultaankontrast ehk samaaegsuskontrast Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik selles esinevad kooslused (roogade puhul värv, tekstuur, vorm) on kooskõlalised. Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes. Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi).
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. · Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste. Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kuju...
kogu universumi harmoonilisest ülesehitusest, kus leiavad üldistuse kõik loodusteadused. Muusikas eristati kolme suurt kategooriat: Musica mundana – universumi muusika, kõiksuse, ka sfääride harmoonia, inimkõrvale mittekuuldav Musica humana – inimmuusika, mis otsib kooskõla keha ja vaimu vahel Musica instrumentalis – kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid Keskaegne muusikateooria ja noodikiri Algul tähistati greg k teksti kohal viisi liikumissuundi. See ei olnud täpne. Tänapäevasele noodikirjale pani aluse munk Guido Arezzost (11.saj). Võttis kasutusele noodijooned, üksteisest tertsi-kaugusel. Guido kasutas veel ebatäpseid neumasid (märk), mis tähistasid mitte üht heli, vaid helide gruppi. 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, mis märkisid kõiki helikõrgusi üksikult, täpselt
Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alat. 3. Sümfooniast. E.Th.A.Hoffmann kasutas 1. Korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. Saj. 20. Sajandi algul tegutsenud Mahler ja Strauss kirjutasid samuti romantilist muusikat. 19.sajajandil eelistati klaverit teistele pillidele. Selle instrumendi esiletõus algas juba varaklassitsismi ajal, kui esiplaanile tõusis tundeline laulev meloodia ja nüansirikas dünaamika. Kõike seda sai klaveril veenvamalt esitada kui klavessiinil. Romantism teatris
Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alat. 3. Sümfooniast. E.Th.A.Hoffmann kasutas 1. Korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. Saj. 20. Sajandi algul tegutsenud Mahler ja Strauss kirjutasid samuti romantilist muusikat. 19.sajajandil eelistati klaverit teistele pillidele. Selle instrumendi esiletõus algas juba varaklassitsismi ajal, kui esiplaanile tõusis tundeline laulev meloodia ja nüansirikas dünaamika. Kõike seda sai klaveril veenvamalt esitada kui klavessiinil. Romantism teatris
sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1.2. Vanim pill: flööt (5 auku), luust (puhuti eluhingest). 2.1.3
vaheldumises jne. Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika. 2. musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Aiscylos, Sophokles, Euripides klassikalise tragöödia rajajad Ambroosiuse laul püha Ambrosiuse auks nimetatud laul Assurbanipali isik, kes kõik savitahvlid üle maa kokku kogus Benedictus koostas kloostrireeglid Boethius pani sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Guido Arezzo andis neumadele silp- ja tähtnimetused, võttis kasutusele uue lauluõpetusmeetodi ``Guido käsi'' Keironoomia meloodiakaare näitamine käemärkide abil
Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia - planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika. 2. Musica himiana -- inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. Musica instrumentaHs -- kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid Järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius (u 480-524), kelle kirjutised said aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale. Boethiuse matemaatiline intervalliõpetus toetub otseselt Pythagorase traditsioonile ning temast lähtub ka keskaegne laadiõpetus. 12
annaabi.ee 
