mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis lümfotsüüte juurde toodavad, nt lümfisõlmed ja põrn ning noorel inimesel ka harkeelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga
Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. HINGAMISELUNDKOND
enam hapnikku transportida ja inimene sureb VERE �LESANDED -transpordib aineid -organismi kaitse -�htlustab organismi sisetemperatuuri -seob organismi tervikuks L�MF - v�rvuseta vedelik, mis voolab l�mfisoontes ja koosneb peamiselt vereplasmast IMMUUNS�STEEM - organismi v�ime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende m�rke enne haiguse p�hjustamist Moodustavad VALGED VERERAKUD, L�MFIS�LMED, P�RN JA HARKEELUND �girakud haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need L�mfots��did valmistavad antikehi, mis liituvad viirustega, et neid n�rgestada Omandatud immuunsus kujuneb p�rast nakkushaiguse l�bip�demist v�i vaktsineerimist VAKTSINEERIMINE - organismi vaktsiini viimine ALLERGIA - organismi ebatavaliselt �ge reageerimine v�lisele v�i organismis olevale tegurile ALLERGEEN - allergiat tekitav tegur
põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe. Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt.
pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus - Recessus costomediastinalis KESKSEINAND – MEDIASTINUM - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed - ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel Mediastinum superius - südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga) - suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega - moodustised, mis läbivad keskseinandit kogu ulatuses – söögitoru, paariline vahelihasenärv, uitnärv, sümpaatikusetüvi ja paaritu rinnajuha Mediastinum inferius Mediastinum anterius - kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel - sidekude ja lümfisõlmed Mediastinum medium - alumise keskseinandi tsentraalne osa
difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid? Pankreas, munasari, munandid, hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats, neer ja harkeelund 33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse? Steroidhormoonid(moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid(kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid? Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga. Hormoonretseptorkompleks translotseerub rakutuuma ja mõjustab raku DNA sünteesi. Tagajärjeks on rakufunktsiooni muutus.
Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. HINGAMISELUNDKOND
Näo-, suu- ja ninaõõne areng - 1. lõpusevaost -> väline kuulmekäik - 4. embrüonaalnädala algul ilmuvad lõpusekaared - 2. lõpusetasku endodermist -> kurgumandel - pärast seda tekivad subektodermaalse mesenhüümi vohamisest: - 3. ja 4. lõpusetasku endodermist -> kõrvalkilpnäärmed (paarilised) otsmikujätke ja harkeelund (2 alget) - ventraalseina ülaosast lähtub kilpnäärme alge ja alumisest osast paarilised ülalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) alumiste hingamisteede alge paarilised alalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) - lõpussoolest areneb neel
kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalses) suunas ja vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi. 25. Regionaarsed lümfisõlmed Ülajäsemed Küünra- ja kaenlaaugus Alajäsemed Põlveõndlas ja kubemes 26. Vereloomeelundid Lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn, harkeelund 27. Vere funktsioonid Transport Transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse Kaitse Hüübimisvõime Veri hoiab pH taseme organismis normipiires Valgudepoo Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 28. Veri koosneb Erütrotsüüdid Punaverelibled Leukotsüüdid Valgeverelibled Trombotsüüdid Vereliistakud 29. Vereloomeelemendid/vererakud
ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on 2 testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub
Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1 rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass suureneb suguküpsusperioodini (kaaludes sel ajal u. 35 g). Hiljem asendub
annaabi.ee 
