Saksamaa okupatsiooni ohu kasvu. Alles pärast Riia langemist hakati Eesti tulevikku arutama. Tõnisson leidis, et Venemaa ei suuda meid enam Saksamaa sissetungi eest kaitsta ning abi tuleks otsida Antanti riikidelt. Pärast oktoobripööret leidis Poska, et Eestil pole muud võimalust, kui iseseisvuda. Iseseisvumisele aitas ka kaasa eestlaste rahvustunde tõus ning rahvuskultuuri au sisse tõstmine. Loodi haridusseltse ja avati koole. Tegutses luulerühmitus Noor-Eesti, mis elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi ning kokkuvõttes mõjutas oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist. Avatud oli Eesti Rahva muuseum ja kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond. Eesti iseseisvus tänu headele juhustele ja ka planeeritud tegevusele. Kõik sai alguse heade juhuste kokkulangemisest
tõepoolest maad. Samuti hakkasid eestlased välja rändama ka Venemaale, kus oli võimalik osades kohtades, eriti Siberis omale maalapp saada. 1849. aastal võeti vastu viimane suurem talurahvaseadus, mille kohaselt oli talupoegadel võimalik talusid endale päriseks osta. Talu ja mõisa edu sõltus aina rohkem oskuslikust majandamisest. Sajandi vältel kerkisid esile ka mõned eesti soost haritlased, nagu K. J. Peterson, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald. Loodi mitmeid haridusseltse, nagu suures osas Faehlmanni eestvedamisel 1838. aastal loodud Õpetatud Eesti Selts, mis oli estofiilne ja tegeles tol ajal peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Hakkas välja kujunema ka rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Hariduse levikus mängis olulist rolli aastal 1802 taasavatud Tartu ülikool. Samuti loodi sajandi alguses kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Korralik koolide võrgustik kujunes välja alles sajandi lõpupoolel. 19
Iseloomusta 1930 aastate välispoliitikat Suurim ohuallikas Venemaa. Inglismaa oli valmis andma Läänemere piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Püüti tagada julgeolekut ja sõlmiti Balti Antandi leping. Rakendati neutraliteedipoliitika 15. Kultuurautonoomia- sisu ja tähtsus? Millal? Rahvusvähemuste toetamine, Eesti kultuuri edendamisel edendati ka nende kultuuri. Rahvusvähemlustele tagati õigus emakeelsele haridusele, toetati nende haridusseltse ja tegevusi, samuti raamatute ja ajakirjade arengut. 1925, kelle piir ületas 3000 liikme. 16. Eesti kultuurkapital- sisu ja tähtsus? Milall? 1925. Peamine kultuuri finantseeriv asutus. Toetati erinevaid kultuurivaldkondi ja jagati välja auhindu 17. Kirjelda kultuuri ja igapäeva elu EV ajal. Valitses rahvuslus ja isamaalisus, taheti olla euroopalikum. Arenes linnakultuur (teatrid kontserdid) Kuulsad tantsuorkestrid, vähenes religiooni tähtsus, üldlaulupeod, noorteorganisatsioonid
Samuti kasvas rahvaarv Tartu rahu tulemusena Eestiga liidetud Petserimaa ja Narva jõe taguse ala 60 000 elanikuga. Iseseisvussõja järel naases Eestisse Venemaalt tagasi veel 40 000 eestlast. Rändesaldo oli ülekaalukalt positiivne. (Tiit, 2011, lk. 110) Põhjus, miks paljud eestlased iseseisvasse Eestisse Venemaalt tagasi tulid oli suuresti selles et, revolutsiooniga kaasnenud muudatused mõjutasid eestlaste vanu kogukondi. Keelustati koguduste tegevusi ja suleti kirikuid, haridusseltse ja nende raamatukogusi, suurt osa kirikuõpetajatest ootas ees küüditamine. 1926. aasta Nõukogude Liidu rahvaloenduse andmetel oli eestlaste hulk Venemaal langenud 154 666 inimeseni 200 000 asemel tsaaririigi ajast. Sel ajal veel tegutses Venemaal 180 eestikeelset kooli ja ilmus 13 eestikeelset ajalehte ja 28 ajakirja. Eestlaste hulk Venemaal langeb repressioonide järel 1939 aastaks 140 000 inimeseni. (Zettenberg, 2009, lk 401)
1920. aastatel ei kammitsenud riik loomevabadust, ei avaldanud survet kultuurielule. 1930. aastate teisel poolel piirati mingil määral loomevabadust. Kultuuriautonoomia Riigijuhid püüdsid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka rahvusvähemuste kultuuri. Ülioluliseks peeti rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile. Rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Nende koolid võeti riiklikule ülalipidamisele. Valitsus toetas rahvuslike kultuuri- ja haridusseltse, laulukoore, näitetruppe. Samuti rahvuskeelsete raamatute ja ajakirjandusväljaannete väljaandmist. Venelastel ja sakslastel oli ametiasutustes õigus kasutada emakeelt. 1925. aastal võeti Riigikogus vastu rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Rahvusvähemusteks tunnistati sakslased, venelased, rootslased jt. Rahvusgruppidel oli õgis kutsuda ellu oma kultuuriomavalitsuse asutused. Kultuuriomavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida emakeelseid koole jne.
1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega
õppevahendid. Igas koolitoas pidid olema kateeder või õpetaja laud, koolipingid, kapp või riiul raamatute hoidmiseks, seinakell. Õppevahenditest olid väike orel, gloobus, suur jalaga arvelaud, Palestiina, Venemaa Euroopa-osa ja poolkerade seinakaart. 1905. aastal toimus revolutsioon ja tsaarireziim tegi mitmeid järeleandmisi. 1906. aastal anti luba emakeelsete erakoolide asutamiseks ja ülalpidamiseks, loodi haridusseltse, kus organiseeriti näiteringe ja laulukoore, loengute korraldamist, raamatukogusid. 1907. aastast hakati paljudes valdades ehitama ajakohasemaid koolimaju, mitmel pool pandi tööle kaks õpetajat. Meesõpetajate kõrval hakkasid tööle ka naisõpetajad. Tehti algust laste ühistoitlustamisega. Õpetajate metoodilise töö parandamiseks hakkas Tallinna Pedagoogiline Ühing korraldama kubermangulinnas õppetööd kajastavaid näitusi. Koolidelt koguti
1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega
ka kultuuriseltsid. Põllumehed arenesid omaette, väike ja suurtalunime koostöö. Vastastikuse tulekindlustuse seltsid. Ühendused aitasid hoida omaalatuslikke traditsioone, sellega säilitati rahvuslikkust. Üle Eesti elavnes karskusseltside asutamine, vanim 1889 „Täht”. Sajandi lõpuks oli neid 50. Igasugune ühistegevus muutus massiliseks, eriti mis puutus põllumajandust. Pärast emakeelsete erakoolide lubamist (1906) tekkis arvukalt haridusseltse. Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts, sinna kuulus ka käsitöölisi, ametnikke ja töölisi. Mitmed muusika ja karsklusseltsid nimetasid end ümber hariduseltsideks. Rohked eesti maa-tuletõrjeseltsid hakkasid lisaks töökohustusele ka meelelahutusega tegelema. Pritsimeeste puhkpilliorkestrid. Edenes ka spordiliikumine Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel
annaabi.ee 
