hugenottide billiga näiteks vähendati see jäi ka norgu; pärilussõjast; mahasurumine oli edukas, oluliselt kuninga võimu); talupoegade elu ei ebaõnnestusid Austria probleeme uute maksudega suudeti ka suudetud kergendada, sest pärilussõda; edasiminek lõppkokkuvõtteks riigi rahamuresid feodaalid olid vastu haridusalal. lahendada ei suudetud. vähendada. Mille poolest erines nimetatud riikide valitsemine? Täielik absolutism Parlamentaarne monarhia Täielik absolutism Valitsejaks keisrivõim, (kungingal ainuvõim, tihti (parlamendil seadusandlik (Friedrich Wilhelm I tugev keskvõim, valitses riiki ka kuningate võim, kuningal täidesaatev moodustas tohutu sõjaväe omavalitsuslikul tasandil
Uuendus oli see, et ohvitseriks saamiseks ei pissanud enam aadellikust päritolust, vaid hakati ka nõudma sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. Majanduspoliitikas rõhutas Sõdurkuningas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Kodumaitse tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas ta importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei olnud. 18. sajandil, mil paljude Euroopa riikide vaimuinimesi innustas valgustusideoloogia, pidid seda arvestama ka monarhid
infotöötluse poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet representatsioonide (sisemiste teabeesinduste) vahendusel. Neid protsesse saab modelleerida teoreetiliste närvivõrkude konseptsiooni abil ning võttes abiks Psühholoogia arengulugu 4 Teema 2 informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses, poliitikas jm. Mõjukamaid kognitiivpsühholooge: · George Miller- keeleprotsesside ja mälu uurimine · Herbert Simson- Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal · Donald Broadbent- tähelepanuprotsesside ja infotöötluse esimeste sidusate mudelite loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor
puhastamise ja kultuuriliseks kirjakeeleks kujundamise alal. Arendas välja nn. retoorilise proosastiili. Holbergi äratusel avanes Taani 18. saj. teisel poolel Euroopast tulevatele uutele vooludele. See aeg on tuntud nn. Taani valgustusaja nime all. Kuid maa kultuurilise nooruse tõttu kalduti selles suurel määral järeleaimamisele. Võeti eeskuju Prantsusmaalt: klassitsism ja ratsionalism, Rousseau loodusliku elulihtsustamise õpetus, haridusalal hilinenud humanism (antiikne Kreeka); Inglismaalt saadi äratusi loodusluule harrastamiseks. Kõige vahetum ja suurem oli siiski lähedase Saksamaa mõju. See valgustusajajärk Taani vaimuelus kannab seega väga mitmesuguste, mitmelt poolt tulevate ja tihti üksteisele vastakate mõjutuste pitserit. Nii ka selle kolm tähtsamat luuletajat J.H. Wessel, Joh. Ewald ja J. Baggesen. Hohan Herman Wessel (1742-85) norralane jätkas kõige selgemini valgustusaja ja ühtlasi ka Holbergi joont
sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa. Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika) Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717. kehtestati üldine koolikohustus. Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid. 1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse. Lähimad abilised olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöömahtu. Reformi läbiviimise vastu olid aadlikud ning nii oli võimalik teopäevade arvu võimalik vähendada ainult riigimõisates. Üritas
Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal. Humanistlikud psühholoogid kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlustele ning vaatlustele. Selle suuna rüpest on välja kasvanud mitmed teraapiad ja nõustamise konseptsioonid.
Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötluse poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet representatsioonide (sisemiste teabeesinduste) vahendusel. Neid protsesse saab modelleerida teoreetiliste närvivõrkude konseptsiooni abil ning võttes abiks informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses, poliitikas jm. Kognitiivne psühholoogia uurib: · Info vaimset töötlemist · Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) · Õppimist · Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) Põhiidee: inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele.
Humanistliku suuna rüpest on välja kujunenud mitmed teraapiad ja inimest abistavad kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia toetub ratsionaalistlikule käsitlusele psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste tegemist. Kognitiivne psühholoogia ongi eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab ja säilitab informatsiooni. K.psüh. saavutusi rakendatakse haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses jne. Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitus Looma psüühika Psüühika tekkimine ja areng on orgaanilise looduse pikaajalise ja keerulise arengu tulemus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n
annaabi.ee 
