Müra Vibratsioon Valgustus Mikrokliima Ventilatsioon Närvisüsteemi häired peavalud uimasus nägemishäired väsimus tähelepanuvõime langus Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Töökoha ja töö organiseerimine Eraldada mürarikas töö ja vaikne töö Küllaldane kaugus müraallikast Individuaalsed kaitsevahendid Tööaja vähendamine Sageduse järgi - Madalsageduslik kuni 35 Hz - Kesksageduslik 35-125 Hz - Kõrgsageduslik üle 125 Hz
2. MÜRA Müra on igasugune häiriv (ebameeldiv, keskendumist segav) või tervist kahjustav hääl või heli. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on sihipäraselt tekitatud (nt vali muusika, meelelahutus) või vältimatu heliga, mis tekib näiteks tööprotsessis. Nürikuulmine tekib kuulmisrakkude ainevahetuse häirete tõttu.Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Müra võib tekitada närvisüsteemi häireid - peavalusid, uimasust, nägemishäireid, väsimust, tähelepanuvõime langust. Võib ka põhjustada mao-seedetrakti häireid, motoorika ja sekretsiooni häireid, maohaavandeid, samas ka ainevahetuse häireid, hormonaalse tasakaalu häireid.Vähem levinum on südame-veresoonkonna kahjustused pindmised
loomne) reostusnormidele, ohust juba keskk ja inimeste tervist C) Heitvee puhastus meetodid: mehaaniline, Lahendus: *Parima võimaliku tehnoloogia BAT tehn. keemiline, bioloogiline puhastus protsesside muutmine *Tootmisprotsessis tek jäätmete Veekvaliteedi näitajad: taaskasut *Taaskasutat ümbertöödeldud materjalist 1. Orgaaniline aine: Biokeemiline hapnikutarvidus BHT, pakendid, tooted *Toote ea pikend *Parandatavad, Keemiline hapnikutarvidus KHT, Üldsüsinik TOC monteeritavad tooted *Ohtlike ainete sisalduse vähend 2. Hõljuvaine HA, SS toodetes *Toodete välimuse, kuju või pakendi muutm 3. Toitained (biogeensed elemendid): Fosfor TOT-P, *Seadusandluse täiendam säästlikkuse tagamiseks.
Kotkasrebanejänesrohi Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Ökoloogiline püramiid All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument, siis II astme konsument ja siis III astme konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid
N2 79 % 79 % H2O (sõltub temeratuurist) Gaasivahetus on seda intensiivsem, mida suurem on selleks sobiv pind. Kopsualveoolide difusioonipind on nende suurt hulka arvestades märkimisväärne, ca 30 100 m2. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike: ligikaudu on 1 l veres 3 ml O 2, seega 70 kg kaaluvas inimese veres on vaid 15 ml O2. Hapnikutarvidus on aga märgatavalt suurem, ca 300 ml hapnikku minutis. Enamus vajaminevat hapnikku on seotud hemoglobiiniga erütrotsüütides. Hemoglobiini (rauda sisaldav valk) on veres ca 150 g/l, mis võimaldab hapnikuvaru ca 200 ml ühes liitris arteriaalses veres (5 liitris arteriaalses veres seega ca 1000 ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2
substraadi ja bakterite levimine. Teised faktorid, mida saab kasutada lagundamise kiirendamiseks on tükeldamine ja aeratsioon, milles jäätmed aereeritakse 1-2 kuud peale matmist, et tõsta temperatuuri ja võimaldada aeroobset biodegradatsiooni lahustunud süsiniku esialgsel akumulatsioonil. (Peet 2004: 6) 4. Prügila nõrgvete ja tahkete ainete koostis 1) Lahustunud orgaaniline aine, mõõdetuna KHT-des (keemiline hapnikutarvidus) või TOC-des (täielik orgaaniline süsinik), lenduvad rasvhapped, (mis akumuleeruvad jäätmete stabilisatsiooni happelise faasi kestel) ja rohkesti raskelt lagunevaid komponente nagu fulvo ja humiini sarnased koostisosad. (Kapak 2004: 25) 2) Anorgaanilised makrokomponendid: Ca, Mg, Na, K,NH4, Fe, Mn, Cl, SO4 ja HCO3 3) Raskemetallid:Cd, Cr, Cu, Pb, Ni ja Zn. 4) Ksenobiootilised orgaanilised komponendid, mis tulenevad kodumajapidamisest või tööstuslikest kemikaalidest
Veekaitse Reostusallikad: punktreostusallikad (nt.toru): *reovesi tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted jne. Vee kvaliteedi näitajad 1. Orgaaniline aine 1.1 Biokeemiline hapnikutarvidus · BHT, BOD, K · Biokeemiliseks hapnikutarviduseks nimetatakse hapniku hulka, mis on vajalik vees oleva orgaanilise aine oksüdeerimiseks, kindlaks määratud aja jooksul. (5; 7; 21 päeva) nt: BHT7 · Mõõtühik: mg/l Biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk mg-des, mis mikroobidel kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. 1.2 Keemiline hapnikutarvidus: · KHT, CODCr;XK · PHT, CODMn · Mõõtühik mg/l 1.3 Üldsüsinik
Veekaitse Reostusallikad: punktreostusallikad (nt.toru): *reovesi tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted jne. Vee kvaliteedi näitajad 1. Orgaaniline aine 1.1 Biokeemiline hapnikutarvidus · BHT, BOD, K · Biokeemiliseks hapnikutarviduseks nimetatakse hapniku hulka, mis on vajalik vees oleva orgaanilise aine oksüdeerimiseks, kindlaks määratud aja jooksul. (5; 7; 21 päeva) nt: BHT7 · Mõõtühik: mg/l Biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk mg-des, mis mikroobidel kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks. 1.2 Keemiline hapnikutarvidus: · KHT, CODCr;XK · PHT, CODMn · Mõõtühik mg/l 1.3 Üldsüsinik
Ainevahetushäireid Sotsiaalset isolatsiooni Müra tekitab Lihaspinget Kõnest arusaamise vähenemist Töö kvaliteedi langust Magamise häirumist Impotentsust/menstruatsiooni häireid Müra tekitab Pikemat reaktsiooniaega Õnnetusjuhtumite sagenemist Töövõime langust Ohutuse probleeme- ei kuule hoiatussignaale, ei reageeri Müratekkene kuulmiskahjustus Professionaalne nürikuulmus Vaegkuulmine Mida intensiivsem on müra, seda intensiivsem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus, hapnikuvarustusest ei jätku Domineerib anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine ja kuhjumine- sellest närvirakkude kahjustus Mitme ohuteguri koosmõju Kemikaalid+ müra- tolueen lahustites, trikloroetüleen, ksüleen, stüreen- orgaanilised lahustid Toksilised ained läbivad kiiremini aju vereringe barjääri Müra+ vibratsioon Kaebused Peapööritus Tasakaaluhäired Kahjustuse tekkimine sõltub Tööstaazist müras (4-5 a), müra intensiivsusest,
youtube.com/watch?v=YJ2UiuSHpuU&t=18s · Oluline reostusnäitaja puhastisse siseneva ja väljuva reovee puhul ning puhastusprotsessi jälgimisel. Biokeemiline BHT · Biokeemiline hapnikutarvidus BHT (BOD) on hapniku kogus (mg), mida 1 l vees Keemiline KHT sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril (20 C) teatud aja vältel (5,7,20 p.).
kitsasoolased, s.o. taluvad soolsuse muutumist ainult mingis piiratud vahemikus. Enamikul riimvetesse tungivatel mereloomadel kehavedelike kontsentratsioon ei muutu koos välikeskkonna soolsuse muutumisega, sest mitmesuguste nn. Osmoregulatoorsete seadeldiste tegevuse tõttu püsib soolade kontsentratsioon organismis teatud tasemel. Niisuguseid loomi nim homoiosmootseteks. On tähelepaneikuid, et mereorganismide üleviimisel riim-või magevette suureneb nende hapnikutarvidus. See nähe esineb ka neil organismidel, kellel osmoregulatoorsed mehhanismid puuduvad. Riimvetes on suutelised elama need organismid, kes seda suurenenud energiajuurdevoolu kasutavad osmoregulatoorsete seadeldiste käivitamiseks. Mereloomad, kes riimveelistes tingimustes vabanevat energiat ei suuda kasutada, hukkuvad kehavedelike kontsentratsiooni pideva vähenemise tõttu või ka suurenenud enegriakao tagajärjel.
annaabi.ee 
