9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12
9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12
C- veeaur-mullas u.0,001% suure soojuse mulda tungimise,leviku ja hapendamist. Aeroobses ting.toimub liikumisvõimega(hästi vähe mullas) ärandamisega. Mulla hapendus-taandusreziim-mõistetakse õhu-,vee-ja põhjavee mõjul. Väljauhtumisega seotud soojusreziimist tulenevaid hapendus ja protsessid- leostumine-vees lahustuvate soolade taanusreaktsioone mullas.Hapendusprotsessid ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja teke.Pole mingeid horisonte näha.
Ühed taimed seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel suur 170-190 mm Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri temperatuuril ülekaalus väga suur 190mm Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu hapendusprotsessid. Jahedates ja Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse Liigniisketes muldades: Fe2+ 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised liigniisketes tingimustes ülekaalus mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: protsessid sõltuvad temperatuurist. taandumisprotsessid, Pruunika alumistesse
reaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus-taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumis- protsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn). Õhurikkas ja soojemas keskkonnas on ülekaalus hapendusprotsessid ning jahedates ja liigniisketes tingimustes taandusprotsessid. Hapendumine FeO Fe2O3 (toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine). Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine). 49. Hapendus-taanduspotentsiaal, hapendus-taandusindeks. Hapendus-taanduspotentsiaal (Eh) iseloomustab hapendus-taandusreziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised
tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas hapendusprotsess ülekaalus, sinakas-hallis mullas ülekaalus taandumisprotsess. Hapendus, taandus reziimi iseloomustamiseks kasutatakse hapendustaanduspotensiaali Eh logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentrat- sioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides). Kui Eh on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused
taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas hapendusprotsess ülekaalus, sinakas-hallis mullas ülekaalus taandumisprotsess. Hapendus, taandus reziimi iseloomustamiseks kasutatakse hapendustaanduspotensiaali Eh - logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentrat-sioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides). Kui Eh on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis
taandusreaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus-taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumisprotsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn). Õhurikkas ja soojemas keskkonnas on ülekaalus hapendusprotsessid ning jahedates ja liigniisketes tingimustes taandusprotsessid. Hapendumine FeO Fe2O3 (toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine) Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees (va tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid.
ja taandusreaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus- taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas sõltub eelkõige mulla õhusisaldusest, koostisest ja mullalahuse hapnikusisaldusest. Hapendumisprotsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn). Õhurikkas ja soojemas keskkonnas on ülekaalus hapendusprotsessid ning jahedates ja liigniisketes tingimustes taandusprotsessid. Hapendumine FeO Fe2O3 (toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine) Taandumine Fe2O3 FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees (va tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus
kultuurid (kartul), nende kasvuks peab olem aõhuga täidetud osatähtsus kogu pooride mahust 40%. Raskel mulla, savimullal on raske kartulit kasvatada. Liivade ja saviliivadel kasvanud kartul on maitseomadustelt parem. Teraviljade puhul peab õhku olema 20-30% üldisest poorsusest. Kõige vähemnõudlikud on heintaimed-10-20%. Mulla on õhk ja eeskätt hapnik väga oluline, millest sõltub mullas kulgevate protsesside iseloom. Kui muld on õhustatud (hapnikurikas), siis on ülekaalus hapendusprotsessid ja vastupidi, liigniiskes mulla son ülekaalus taandusprotsessid. Hapnikuvaeses mullas orgaanilise aine lagundamiseks (mis on sisuliselt hapendamine) mikroorganismid kasutavad ära teatud mineraalide hapnikku. Mullas on terve rida hapendus-taandus süsteeme. Fe2O3-FeO süsteem näiteks. Kõiki süsteeme määrab ära mulla õhu ja mulla lahuses oleva hapniku sisaldus. Taandunud ühendid paljudel juhtudel mõjuvad taimedele toksiliselt. Mullast saab tavaliselt taim
kehatemperatuuri püsivana hoidmiseks külmavärina. Värin on terve organismi normaalne reaktsioon jahtumisele ja annab tunnistust sellest, et on saabunud viimane jahtumise staadium, millest organism on võimeline veel ise jagu saama. Sellega kaasneb nahalähedaste veresoonte ahenemine, et vähendada soojakadu kiirguse teel, mis teeb naha katsudes külmaks. Hakkavad tõmblema ka näolihased ja hiljem skeletilihased. Seejuures kiirenevad hapendusprotsessid organismis, mis annab täiendavalt sooja. Pikaajalised külmavärinad võivad viia ülekurnatusele. Tuleb meeles pidada, et värin on kaitsereaktsioon organismi jahtumisele ja ülekurnatus saabub ülejahtumisest tunduvalt hiljem. Vastupidiselt laialt levinud arvamisele, et alkohol sisse võetuna soojendab organismi, ei tohi seda teha. Alkohol mõjutab kesk- närvisüsteemi ja blokeerib kaitsemehhanismid: värin lakkab, laienevad naha veresooned suurendades soojakadu
annaabi.ee 
