2009 ja 2010. aastal tegeles ettevõte sellise projektiga nagu ÜF-projekt. 2009. aasta sügisel lõpetati antud projekti raames Võrusoo veetöötlusjaama rekonstrueerimine. Uuendati filtrisüsteemi ja automaatikat, ehitati juurde veereservuaar ja II-astme pumpla ning rekonstrueeriti kaks puurkaevu. 2010 . aastal oli ÜF projekti raames ehitati uued reoveesüsteemid Võru linna, peale ÜF-projekti oli Võru linnas kokku 36 ja Antsla linna 15 reoveepumplat. Ettevõte tegeleb ka hangetega. Antud ettevõttes õnnestus mul olla 2010. aastal õppekava raames praktikal, kui ka hiljem puhkuste asendaja juhi abina. Antud ettevõttele olen ka teinud finantsanalüüsi ning SWOT-analüüsi. Tulemused on olnud igati huvitavad. PEST-ANALÜÜS Poliitiline analüüs: 1) Seadusemuudatused: 1) Raamatupidamisseadus ettevõte peab aruandluse tegemist muutma. 2) Maksuseadus jällegi, mida ja kuidas muudetakse, vastavalt peab ettevõte tegutsema
kiiremini ning pidevalt tekib uusi turge, kajastab prognoosimine seda, mis toimus minevikus. Tarneahelad on pikad ja see muudab keerukaks tarneahelate toimingute viimise kooskõlla nõudluse muutumisega turul. Tarneahela juhtide ees seisab tõsine väljakutse hallata tõhusalt tarneahela taktikaid, protsesse, logistikatehnoloogiaid ja inimressursse. Tarneahela juhtimisel võivad olla suureks abiks kuludega seotud mõõdikud. Nendeks on traditsiooniliselt hangetega seotud veokulud, jaotusvedude kulud, säilituskulud, kauba käsitlemise ja hoiustamise kulud ning kaubaga seotud kapitali- ja riskikulud. Lisaks on oluline teada täpselt logistika kogukulude suhet müügikäibesse ja logistika kogukulude osa kõikidest kuludest. Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust
1. Tootega seotud otsused tootmisfirmad arvestavad uute toodete väljatöötamisel ka seda,et toode oleks tema füüsiliste omaduste poolest võimalik lihtsalt ja odavalt transportida. Toode peab olema hästi teisaldatav. 2. Turustamisega seotud otsused kuidas kaubad efektiivselt ja ohutult kohale toimetada, kasutatavate transpordiliikide valik ja selle kulud. 3. Sisseostuotsused arvestatakse mitte ainult hangetega seotud tegureid ( hind, kvaliteet), vaid ka seda, kuidas ja mis kuludega see kohale toimetatakse. Kohaletoimetamise kulud. 4. Asukoha valikuga seotud otsused ettevõtete, ladude, kontorite, kaubandusüksuste ja muude ärirajatiste asukohtade määramisel arvestatakse alati ka transpordi kättesaadavust (kulusid ja sobivust). 5. Hinnaotsused tootja või hulgimüüja määrab oma kaupadele hinna, arvestades seda, et
Eesmärk on kulusid vähendada, efektiivsuse ja ettevõtte kasumi suurendamine. Peamiselt jaekaubanduses. E-hankimise eelised: paberimajanduse vähendamine, dokumendihalduse lihtsustamine; ajakulu vähenemine päringu saatmise ja pakkumise saamise vahel; vigade arvu vähenemine; ostu- ja tellimuskulude vähenemine; hankeprotsessi haldamise lihtsustamine; läbipaistvus Piirangud; osadel pole IT baasi; ebapiisavad lahendused; suured arenduskulud; kultuur ei sobi e- hangetega Outsourcing teenuste väljasttellimine- tööde ja teenuste teistelt organisatsioonidelt ostmise protsess. Üldjuhul tellitakse ettevõtte kõvaltegevusi, juhul kui endal puudub kompetents või loodetakse tarnijalt kulusäästlikuma tulemust. Loeng 4 Ostuprotsessi etapid: 1. ostuvajaduse tuvastamine; 2. kriteeriumite määratlemine; 3. tarnijaturu kaardistamine, tarnija otsing; 4. tarnijate eelvaliku tegemine; 5. päringu koostamine ja edastamine; 6
Hooldekulude prognoosimisel on arvestatud järgmiste asjaoludega: 1. Iga-aastane lepingute kallinemine maanteede hooldehinna indeksi võrra. 2014- 2020 aastate prognoosis on arvestatud hinnaindeksi kasvuks 2,5% aastas. 10 2. Olemasolevad hooldelepingud on sõlmitud erinevatel aegadel ja vastavalt lepingu lõppemisele korraldatakse uued hanked. Suurem osa kehtivatest hooldelepingutest lõpevad aastatel 2015-2018. Eeldatavalt kallinevad uute hangetega lepingute maksumused. Sellise prognoosi aluseks on järgmised asjaolud: Arvestatud on uute objektide ehitamisel lisanduvate teekilomeetrite ning uute rajatiste hooldamise vajadusega. Hooldetööde kallinemisele avaldab survet meie naaberriikide hooldetööde maksumused, kus näiteks Soome ja Läti kulutused 1 km tee hooldamisel on ca 35% kõrgemad.
1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad
omavalitsus renessanss miinimumi Järgnevate diferentseerivate tööjaotuste puhul järjest enam mittetootmissfääri valdkondade domineerimine ehk siirdumine primaarsest sekundaarsesse ning tertsiaarsesse sektorisse. 100 Primaarne sektor tähendab ühiskonnas neid tegevusalasid, mis tegelevad elatusallikate või esmatarbeliste hangetega (hankivad tegevusalad) - põllundus, metsandus, kaevandamine, kalastamine, jaht ja küttimine. Sekundaarne sektor tähendab ühiskonnas neid tegevusalasid, mis tegelevad toorme töötlemisega poolfabrikaatideks või lõplikeks toodeteks (produktideks) - ta hõlmab kogu töötleva ja tootva tööstuse. Tertsiaarne sektor tähendab ühiskonnas neid tegevusalasid, mis ei tooda ise, vaid teenindavad ja loovad teenuseid, sh kuni info tootmise ja meelelahutuseni välja
iga teenuse hind tuleb tuvastada kogukulude analüüsi käigus eraldi. Traditsiooniliselt toote ostuhinna sisse arvatud tarnija teostatud kohaletoimetamise veotasu määratakse eraldi hinnakomponendina. Mitmed irmad toimetavad kõik hangitud materjalid ja tooted ise kohale, et paremini kontrollida hangetega seotud transpordikulusid. Väärtust lisavate teenuste puhul jäeti „traditsioonilisel ostmisel” need madalaima võima- liku ostuhinna otsimisel sageli tähelepanuta. Tõhusa hanketegevuse puhul kaaluvad hankejuhid, kas selliseid teenuseid peaks tegema irmasiseselt, laskma teha tarnijatel või seda, kas nende järele
annaabi.ee 
