emakasse;platsenta-tekib kohta, kus loode kinnitub emakaseinale. Platsenta roll(sisaldab palju veresooni)filtreerib mõningaid aineid, et kaitsta loodet; loode saab toitu, hapniku;toimub loote aine-ja verevarustus;toodab hormoone, mis ei lase uuesti samal ajal rasestuda; gastrula(arenevad lootelehed;kootelehtedest arenevad elundid. Väline looteleht(tekib närvisüsteem,meeleelundid, nahk,suuepiteelkude, hambavaap);keskmine looteleht(arenevad lihased, luud, erituselundkond, neerud, sigimiselundkond);sisemine looteleht(arenevad hingamiselundid, seedeelundid). Loode areneb vesikeskkonnas. 9 kuu jooksul loode kasvab ja elundkonnad täiustuvad. 6.Sünnitamine algab õigel ajal- tulevad ära looteveed, laps sünnib tundide kuni paari päeva jooksul. Emakakael avaneb järk järgult. Tekivad tuhud(iseeneslikud lihase kokkutõmbed). On palju verd. Normaalkohaselt sünnib laps pea ees
Ag + Cl -> AgCl valge sade Ag + Br -> AgBr kollakas sade Ag + I -> AgI kollane sade Hõbehalogeniidid on valgustundlikud ained. Nad lagunevad valguse toimel, eraldub peeneteraline hõbe. Seda kasutatakse fotograafias. Halogeene sisaldavad ühendid on teflon, freoonid. Freoone kasutatakse jahutus vedelikuna külmikutes, aerosoolpakendites (CF2 Cl2) ( C2 F2 Cl3). Õhku sattunud freoonid lõhuvad Maad ümbritsevat osoonikihti. Fluoriühendeid sisaldavad luud, eriti hambavaap. Joogivesi peaks sisaldama vähe lahustunud fluoriide, eesti vetes on aga palju. Joodi esineb kilpnäärmes ensüümis.
CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH+ C2H5OH Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet, seda vähem on organismis vett. Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone: *on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; *loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms; *osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid
Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa hambakroon. 2. igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad hambasompu. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus) Lõikehambad 4 Silmahambad 2 Eespurihambad 4 Tagapurihambad 6 Hambavalem. 3 2 1 2 2 1 2 3 3 2 1 2 2 1 2 3 Tagapurih. Eespurih. Silmah. Lõikeh. Lõikeh. Silmah. Eespurih. Tagapurih. Keel. Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine.
Suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus. Kahjustused seedekulglale: ärritab suu limaskesta; lihtsamini tekivad põletikud; halb hingeõhk; kahjustub hambavaap; maitsetundlikkus alaneb; ärritab seedetrakti limaskesti; Suitsetamise lõpetamine võib olla väga raske inimesele,kes on kaua suitsetanud.Mitmeid aastad eriti neil on raske suitsetamist lõpetada.On palju inimesi,kes on üritanud käia võõrutusravil ja nad on sealt abi saanud. Suitsetamine on aidanud paljudel inimestel kaalu langetada,kuid samas rikub see sinu tervist. Suitsetamisega kaasnevad ka paljud haigused.Näiteks:südamehaigused,kopsuhaigused ja
Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid. 1.2. VEE FUNKTSIOONID ORGANISMIS Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet, seda vähem on organismis vett. Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone: · on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; · loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms;
eriti mõistlik, kuna tõenäoliselt hakkab keel rebenema ja rõngas hambaid lõhkuma. Väga peenikest ehet me ei soovita, kuna peenemad ehted kipuvad keelt rebima ja lõikama kui augus liiguvad. Seda just eriti neil kes suitsetavad, nätsu närivad või ehtega mängivad. Algul peaks otsustama ka pikema ehte kasuks mis paistetanud keelele ruumi annab. Keeleaugu ehe võib kahjustada hambaid ja igemeid, eriti kui seda närida või vastu hambaid klõbistada. Metall on tugevam kui kui hambavaap või nahk - kui need omavahel võistlema sundida, jääb metall kindlasti peale. Hambaarsti juures käies ei ole kohustuslik rõngast ära võtta. Kuigi hambaarstile ei pruugi su "uuendus" meeldida, ei sega see teda siiski rohkem kui augustamata keel. Eriti paaril esimesel paranemiskuul peaks ehet igal juhul keeles hoidma - auk võib kinni kasvada juba 20 minutiga ja nii võid august hoopis ilma jääda.
luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes nõrgemini arenenud. Värvuselt piimjad või sinakas-valged (jäävhambad on kollaka varjundiga), arvult 20
- sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK - Funktsioon:ühendada hambajuur alveooli seinaga. Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest: 1. DENTIIN e hambaluu- hamba põhikude, hamba kuju määraja - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase kihina hambaluu ja säsi piiril. - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste luukahjustustega. 2. EMAIL e hambavaap,katab krooni, t ugevaim kude inimkehas, väga kulumiskindel - 97% anorgaanilistest sooladest, orgaanilist ainet ei ole pea üldse - uuenemisvõime praktiliselt puudub - kõige paksem on hammaste mälumispinnal, kus moodustab köbrukesi. 3. TSEMENTkatab hambakaela ja hambajuurt - suhteliselt pehme, kõige õhem hambakaela osas Hambajuures kinnitab hambaalveooli sidekude, milles on rohkesti hambast lõualuuni ulatuvaid kollageenkiude.
annaabi.ee 
