Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud st merevee temperatuur ja soolsus muutuvad sügavuse kasvades. -halokliin on hüppekiht , kus soolsus järsult kasvad(50-80M) sügavusel süvavee soolsuses. -Kuna merevee tihedus sõltub soolsusest on halokliin ka tiheduse hüppekihiks, halokliini ülaosa on kergem vesi ei segune eriti kergesti allosa raskema veega Veetemperatuur -Suvel soojened vesi avamerel 15-16, lahtedes 19-20 kraadini -Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik -täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Madala soolsuse põhjused
Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates 1)kerge, vähe soolane, soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri järsk muutuse kiht termokliin, 3) soolsuse järsk muutuse kiht halokliin, 4) raske, soolane, stabiilne alumine veekiht, 5) püsiv süvaveekiht, reostumist põhjustab: tihe transport, lämmastik ja fosfor ühendid, tihe asustus (rootsi, soome, venemaa, eesti, läti, leedu, poola, saksamaa, taani), areng 12 000 a tag Balti jääpaisjärv, 11 00 a tag Joldiameri, 10 000 a tag Antsülusjärv, 7000 a tag Litoriinameri, 4000 a tag Limneameri.
mandriga. Norra meri ja Põhjameri. 5. Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6. Liigivaene kuid isendirikas. 7. üleval pool vähem soolasem ja soe vesi, all pool soolasem ning püsivama temperatuuriga külmem vesi. termokliin(temp. järsu muutumise kiht) halokliin(soolsuse järsu muutumise kiht) 8. Põhja Eest ranniku alad 9. tugevad tuuled, mis omakorda võimendavad sademeid 10. Läänemeres onn väike veemass ja kehv veevahetus. 11.toiduahela näide 12. kauba ja inimeste vedu, kalandus, turism 13. poolsaared, lahed, saaderd, settekivimid, uute alade kerkimine 14. järsakrannad- Rannamõisa, Muuksa, Ontika, (purtse hiiemäe) lauskrannad-Vilsandi, vaika saar 15. kuhjerannad on enamjaolt lõuna osas (läti, lrrdu, poola, venemaa,
Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front 2) Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse Termokliin- vee temp väga kiiresti kahaneb Halokliin- kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine( suletud meres ja rannikualadel) Hoovus- merevee horisontaalne ja püsiva suuna ja kiirusega liikumine, põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas) Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma
Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit
Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist. Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi: · soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin; · ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht. Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud: · Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.) õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a atmosfäär maismaa õlileke laevadelt (30%) (40%) (30%)
Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht Miks on Läänemeri väga reostunud? *Vetikad vohavad üleliigse fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu, vetikamassi lagundamiseks kulub kogu vees olev hapnik. *Lisaks saastavad veel vask, nikkel, plii, elavhõbe jne. Eutrofeerumine- ehk vohamine Rannatüübid *Randade vaheldusrikkus on seotud Läänemere arenguga geoloogilises minevikus. *Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit –
NB! Molaarse kontsentratsiooni puhul on tegemist aine hulgaga lahusti mahus, viimaste suhe aga muutub erinevate temperatuuride puhul. Molaalne kontsentratsioon – suhe - mass-massis - on aga igal temperatuuril samane.! Hapniku kontsentratsioon on veekihis reeglina suurim pinnakihi läheduses – parem kontakt atmosfääriga ja intensiivseim fotosüntees. Hapniku kontsentratsioon on reeglina väikseim hüppekihi (püknokliini) all, olgu siis selleks termokliin, halokliin või kemokliin – 150 – 1500 m sügavusel. Põhjuseks – ülemistest veekihtidest laskuva orgaanika aeroobne lagunemine – hapnik lihtsalt tarbitakse ära.! Sügavamad kihid on reeglina hapnikurikkamad – tavaliselt vete konvenktsiooni tulemusel – põhjus pooluste läheduses toimub külmema hapnikurikka vee sukeldumine hoovustena soojemate veemasside alla mis levib kogu Maailmaookeanis ehk arktilised mered (seal kus vesi jahtub – m!
Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist. Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi: · soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin; · ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht. Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud: · Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.) õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a atmosfäär maismaa õlileke laevadelt (30%) (40%) (30%) · Läänemere noorusest mereline veekogu kõigest 7500 aastat, mistõttu ökosüsteem on lõplikult
70m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Botnia lahes on soolsuskihilisus nõrgem, sest merepõhja künnised takistavad Läänemere keskosa põhjalähedase soolase vee pääsu sinna. Seega on seal ka põhjalähedane hapnikuseis parem kui Läänemere keskosas. Soome lahe ja Läänemere keskosa vahel ei ole künnist ja sõltub olukorrast kui tugev halokliin seal esineb. Toitainete sisaldus- Alates 1980ndatest on fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon stabiliseerunud. Samas on kontsentratsioon ikka veel nii kõrge, et eutrofeerumine takistab hapniku ligipääsu süvaveele. Suurim põhjustaja on väetamine. Selle tulemusel ladestatakse 730 000 tonni lämmastiku ja 50 000 tonni fosforit aastas. Sajandi alguses on lämmastiku koormus umbes 4 korda ja fosfori koormus 8 korda suurenenud. Fosfaadi kontsentratsioon pole 1978. aastast muutund. 9.3
kiiresti. Termokliinist sügavamal on vee temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (ümber +4 °C) vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam analoogselt temperatuurile võib vee kihistumist põhjustada ka soolsuse erinevused o halokliin – kiht, kus toimub soolsuse järsk muutumine. Esineb peamiselt suletud meredes ja rannikualadel hoovus – suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine
Suhteliselt noor meri (ca 10 000 aastat). Läänemere on suletud, piiratud veevahetus ookeaniga (vesi uueneb ca 25 aastaga). Riimveeline, ruumala veidi üle 20 000 km3; sissevool jõgedest ca 470 km3 aastas. Valgala tunduvalt suurem kui mere pindala. Liigendatud kaldajoon ja topograafia; varieeruv põhja ehitus; suhteliselt madal meri (keskmine sügavus 52 m, maksimaalne sügavus 459 m). Tugev vertikaalne kihistatus (halokliin 60-70 m ja termokliin suvel 10-20 m sügavusel). Suhteliselt külm; talvel esineb jää. Üks olulisemaid Läänemere keskkonnaprobleeme on eutrofeerumine. Selge märk selle kohta on eelmisel sajandil toimunud vee läbipaistvuse oluline vähenemine. Samas on palju eutrofeerumisega seotud küsimusi vastuseta miks ei ole rakendatud meetmed siiani olulist efekti andnud; mis osa on nn sisemisel toitainete koormusel; kas Läänemere ökosüsteemis on juba
annaabi.ee 
