või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist
Keemilised omadused * TÄIELIK PÕLEMINE 2 C2H6 + 7 O2 4 CO2 + 6 H2O RADIKAALILINE ASENDUS a) halogeeniga: alkaan + halogeen halogeeniühend + HHal CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CHClCH3 + HCl b) hapnikuga: alkaan + hapnik alkohol 2 CH 3CH2CH3 + O2 2 CH3CH(OH) CH3 ELEKTROFIILNE LIITUMINE a) halogeeniga: alkeen + halogeen dihalogenoalkaan CH2=CHCH3 + Cl2 CH2ClCHClCH3 b) vesinikhalogeniidiga: alkeen + vesinikhalogeniid halogenoalkaan (halogeeniühend) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3 c) veega (hüdraatimine): alkeen + vesi alkohol CH2=CHCH3 + H2O CH3CH(OH) CH3 * hüdrogeenimine (vesiniku lisamine) CHCCH3 + H2 CH2=CHCH3 ja CH2=CHCH3 + H2 CH3CH2CH3 * saamine dehüdrogeenimisel (vesiniku ära võtmine) CH3CH2CH3 CH2=CHCH3 + H2 + OH konts H2SO4 NO2
KOLMIKSIDE kolm ühist elektronpaari, 1 sigma- ja 2 -sidet. POLÜMEER ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. ISOMEER ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. FUNKTSIONAALRÜHM aatomid ja aatomite rühmad, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. ALKAAN orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust ning sisaldab ainult üksiksidemeid. HALOGENOALKAAN orgaaniline aine, mille koostises oleb halogeen on otseselt seotud süsiniku aatomiga. ALKOHOL orgaaniline aine, mis sisaldab hüdroksüülrühma -OH. AMIIN ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 vesiniku aatomit on asendunud alküülrühmaga. ALKEEN ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet, ALKÜÜN ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet. ALDEHÜÜD orgaaniline aine, mis sisaldab aldehüüdrühma -CHO. KETOON orgaaniline aine, mis sisaldab ketorühma -CO
Isomeerid ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Alkeen küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks.
-2 H2SiO3 ränihape SiO 3 silikaat -4 (H4SiO4) (SiO ) 4 CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat 8.OSOONIKIHT: molekuline hulk 10-15 km kõrgusel paikneb maa ümber kaitseb filtrina UV-kiirguse eest osoonimolekulide hävitajad FREOONID FREOON: gaasiline halogenoalkaan lagundab osoonimolekul freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2
82) Polümeer kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest. 83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga. 88) Amiin ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. 89) Alkeen süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kaksiksidet 90) Alküün süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kolmiksidet.
Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine. Funktsionaalrühm aatom või aatomite rühm, mis annab molekulile suurema osa tema keemilistest omadustest. Alkaan süsivesinik, milles on vaid süsiniksüsinik üksiksidemed (C C). Akeen süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kaksikside (C=C). Alküün süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kolmikside (CC). Halogenoalkaan alkaan, kus on vahetu side süsiniku ja halogeeni vahel. Alkohol süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). Amiin ammoniaagi derivaat, milles 1,2 või 3 vesinikuaatomit on asendatud alküülrühmaga. Karboksüülühendid org.ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Jagunevad aldehüüdideks ja ketoonideks. Aldehüüd kui karbonüülrühm on seotud ühe vesinikuja ühe süsiniku aatomiga nim seda rühma
86.kolmikside - kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 87.polümeer - ühend, mille molekul koosneb kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühenditest - elementaarlülidest 88.isomeer - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine 89.funktsionaalrühm - C, N, O või halogeene sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga 90.Alkaan - süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed 91.halogenoalkaan - alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu haligeeni aatomit. Nt freoonid 92.alkohol - orgaaniline ühend, milles hüdroksüülrühm on seotud sp3 - süsiniku aatomiga, argielus nimetatakse ka alkoholiks etanooli sisaldavaid (alkohoolseid) jooke 93.amiin - ammoniaagi derivaat, kus 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsinikradikaalidega 94.alkeen - süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside. Vähemalt kaks
ühesugustest lülidest . 82)Isomeerid on ained, millel on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sama molekulmass, aga erinev struktuur ja seega erinevad omadused (näiteks butaan ja 2-metüülpropaan) 83)Funktsionaalrühm on rühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused (alkoholidel OH rühm, aldehüüdidel CHO) 84)Alkaan on süsiniku ja vesiniku ühendid , mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega (sigmasidemega) 85)Halogenoalkaan on ühend, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni aatomiga (näiteks kloropropaan) 86)Alkohol on aine, mis sisaldab hüdoksüülrühma (-OH) 87)Amiinid on aminorühma sisaldavad ühendid. 88)Alkeen on süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kaksikside. Alkeenid on küllastumata ühendid. 89)Alküünid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kolmikside. Alküünid on küllastumata ühendid.
annaabi.ee 
