Halogeniidid Halogeniid on süsivesiniku küljes. Alkohol- OH Eeter- ROR Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga Aldehüüd-RCHO Ketoon RCOR Karboksüülhapped- COOH Amiin NH2 Amiid O // CH3CNH2 Ester 19.3 Nimetada lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; See peaks selge olema 19.4 Kirjeldada peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeniidide füüsikalistes Omadustes · C-X side süsivesinike halogeenderivaatides on polaarne: süsinikul on positiivne laeng ja seega nukleofiilse ataki objekt, mistõttu halogeniididele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid. · Tähtsamad nukleofiilid, mis süsivesinike halogeenderivaatidega reageerivad, on hüdroksiidioon ja vesi. · Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H-aatomit on asendatud halogeeniga.
10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220)
2 HCl + CaCl2 + 2 H2O
Saamine : Vesinikkloriidhapet saadakse Na-kloriidist ja väävelhappest
2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + ,, HCl ja saadud gaasi lahustatakse vees.
Metallide halogeniidid : on tahked kristalsed ained. Neist tähtsaim on naatriumkloriid e.
Keedusool NaCl
Metallide halogeniidid ja ka vesinikhalogeniidid võivad keemilistes reaksioonides
käituda redutseeriana , loovutades elektrone ja muutudes vabadeks halogeenideks.
Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad F-st joodi suunas F
HÜPOKLOORISHAPE HClO on nõrk hape, ebapüsiv, väga tugev oksüdeerija. KLOORLUBI on argielus laialt kasutatav desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend. Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID Halogeniidid on halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid. Halogeniidide redutseeruvad omadused tugevnevad reas. Lahustuvad vees hästi, v.a hõbeda ja vähem aktiivsete metallide soolad. Hõbehalogeniidid on valgustundlikud, kasutatakse fotograafias. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, hambavaabas. Lisatakse hambapastadele. Joodi esineb kilpnäärmes, joodiühendite puudus toidus võib tekitada kilpnäärmehaigust struumat. Broomiühendeid kasutatakse meditsiinis, on veel merevees, joodiühendeid sisaldavad vetikad, mereadru
2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O · Indikaatorid (H2 määramine) Happeline keskkond (pH<7; [H+]>[OH-]) mo= punane lakmus = punane ff Aluseline keskkond (pH>7; [H+]<[OH-]) mo lakmus = sinine ff= vaarikapunane Neutraalne keskkond (pH=7; [H+]=[OH-]) mo lakmus = lilla ff · Metallide halogeniidide keemilised omadused 1. reageerivad metallidega pingerea alusel 3CuCl2 + 2Fe = 2FeCl3 + 3Cu 2. asendusreaktsioonid leelistega CuCl2 + 2NaOH = 2NaCl + Cu(OH)2 türkiissinine sade 3. asendusreaktsioonid soolalahustega BaCl2 + Na2SO4 = 2NaCl + BaSO4 piimasarnane, kristalliline sade 4. väljatõrjereaktsioonid aktiivsemate halogeenidega
oksüdeerijate toimele, kõrge sulamistemperatuur ning kena välimus. Looduses leidub metalle nii lihtainena, kui ka liitainete koostises. Kõiki neid käsitletakse mineraalidena, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena. Vähem väärtuslikke metalle on looduses rohkem, kui väärismetalle. Neid nimetatakse sellepärast ka haruldasteks metallideks. Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena. Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis- keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat
lahuses,CrO3, HNO3 toimel süsiniahl katkebketoonid/ karb happed 10) O3 Zn juureoslekulaldehüüd/ ketoon Alküünid: : 1)+Hhal/ HalMarkovnikovi r. 2)hüdraatimine(H2O) 3)taandamine H2ga 4)kasutades Li/Na vedelas NH3 võimalik saada trans alkeene 5)Kmno4 või O3 oksüdeerivad kolmiksidemeahel katkeb karb.happed. Aeenid: 1) +X2 (Fe)haloareen 2)+HNO3 (HSO4)nitroaren 3)+SO3 (H2SO4)arüülsulfohapped 4)+R-X (ALCl3)(Friedel-Crafts)alküülareen 5)R-COCl (AlCl3)arüülketoonid Halogeniidide reakts: 1)Primaarsed- hea nf SN2; kui tug ja mahukas alus halb nf E2. 2)Sekundaardsed- hea nf, nõrk alus SN2; tug alus E2. 3)Tertsiaalne- E2 tug alusega; mittealuselistes ting E1 ja SN1. 4)hüdrolüüsalkohol/ aldehüüd/ hape. 5) R-X+ R´O:- R-O-R ´ (eetrite süntees). 6)R-X+ -:CNR-CN (nitriilide synt). 7)R-X +R´-COO- R-COOR (estrite sünt). 8)R-X+NH3RNH3X. 9)R-X+X´R-X`10) R-X+H:-R-H. 11) tug aluste toimelalkeenid 12) R-X+ MetR-MetX.
-a. I. Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga ning mürgised. Gaaslise vesinikkloriidi saamiseks kasutatakse keedusoola ja kontsentreeritud väävelhappe vahelist reaktsiooni. Vesinikhalogeniidid lahustuvad vees andes vasinikhalogeniidhapped, tuntuim HCl. HCl + HO HO + Cl Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O Kloorivee oksüdeeruvad omadused on eelkõige tingitud atomaarse hapniku tekkest. Üks tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI
Tööstuses: õlide, rasvade puhastamisel, sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. Halogeniidid – valged tahked kristallained. Be halogeniidid on polümeerse ehitusega, tähtsaimad on BeCl2 ja BeF2. MgCl2 (esineb sageli kristallhüdraadina, saadakse mereveest). CaCl2 – esineb sageli kristallhüdraatidena. Kasut. Ca ja Ca-sulamite saamisel. CaF2 – Kasut. metallurgias (räbusti). Ba ja Sr kloriide kasut. mõnikord pürotehnikas. Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Sulfaadid - 2. rühma elementide sulfaadid MeSO4: kõik värvitud kristallained, BeSO4 hüdrolüüsub vees, MgSO4 lahustub hästi, BaSO4 - tähtis mitmete paberisortide täiteainena. MgSO4 - looduses merevees, mitmete mineraalidena, kasut. MgO saamisel, tekstiilitööstuses, meditsiinis jm.CaSO4 - esineb looduses mitme eri vormina. Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm.
või halogeeni hulka molekulis Taandamine - reaktsioon, mis suurendab vesiniku hulka molekulis või vähendab hapniku hulka molekulis. Amiidid- karboksüülhapete derivaadid, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga; laboratoorselt valmistatakse neid happe kloriidide ha amiinide vahelisel reaktsioonil Nitriilid karboksüülhappe derivaadid, kus karboksüülrühma keto- ja hüdroksüülrühm on asendatud tsüanorühmaga. o Saadakse halogeniidide Sn2 reaktsioonil tsüaniididega o Amiidide dehüdraatimisel anorg. Anhüdriidide ja halogenoanhüdriidide jne toimel. Estrite happeline ja aluseline hüdrolüüs kirjuta käsitsi sellele paberile.
XeF4(s) + Pt(s) Xe(g) + PtF4(s) · Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. · Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? · Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Lihtainena kaevandatakse siiski ainult kulda. · Enamasti kaevandatakse oksiidide, halogeniidide, karbonaatide ja silikaatidena. Perioodis paremal paiknevaid metalle kaevandatakse sulfiididena. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. · Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. · 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. · 6
vedel Na + KOH (380-450C) või N2 atmosfääris Na aurud + KCl (760-890C) nikkelkolonnis Saaduseks on K-Na sulam, selle rektifikatsioonil saadakse küllaltki puhas metalne kaalium Li saadakse sagedamini LiCl ja KCl (või BaCl2) segu elektrolüüsil, järgneval puhastamisel vaakumdestillatsiooniga, rektifikatsioonil või tsoonsulatusel Teisi LM saadakse ja kasutatakse palju vähemal määral suurtööstuslikult ei toodeta Rb ja Cs saadakse halogeniidide (peam. kloriidide) metallotermilisel redutseerimisel Ca või Mg-ga (600-800C) või sulade halogeniidide elektrolüüsil vedela Pb-katoodiga (sellega tekib sulam; puhastatakse vaakumdestillatsiooniga - TÖÖSTUSES LABORIS tavaliselt ei valmistata leelismetalle (nad on müügil) Mõnikord kui on vaja väga puhtaid metalle, mis ei sisalda lahustunud gaase, saadakse Cs, Rb, K (Li) kromaatide (jmt soolade) redutseerimisel metallilise Zr-ga t-l 725-1000C (kvartstorus, vaakumis) 2.2.4
Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist redutseerimisel (Mg, Na,Ca,Zn,K): B2O3+3Mg2B+3MgO. Kristalset B saadakse boorhalogeniidide (BCl3,BF3) redutseerimisel või halogeniidide termilisel dissotsiatsioonil kõrgel temp. Ülipuhast B saadakse BBr3 lagundamisel Ta- või W- traadil või tsoonsulatusel. Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena: hallikasmust, mittemetalliline, kõrge sulamistemperatuuriga vorm; tumepruun pulbriline vorm, misbaseerub ikosaeedrilisel (kakskümmendtahukalisel) 12 boori aatomi klastril. B-10 isotoobi omadust neelata
annaabi.ee 
