oonis 1. Printerite tüübistik Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. Lahutus- ehk eraldusvõime (resolution)
on saanud dpi - punkte tolli kohta. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühikukohta, seda selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Selle parameetri 4 hindamisel tuleb arvesse võtta igasuguseid lisavahendeid rastripunktidenihutamiseksja suuruse täpsustamiseks., teravnurkade silumiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne. Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: · mustandikvaliteet · liht- ehk normaalkvaliteet · tähe- ehk esinduskvaliteet Viimane vastab juhule, kui printeri töö tulemus on võrreldav elektrilise bürookirjutusmasina omaga. Juga-, laser- ja LED-printerite puhul esitatakse lahutusvõime samuti nii rõht- kui ka
Printeri põhinäitaja on tema lahutusvõime, iseloomustades prindipunktide eristatuse aset. Arvutustehnikas on kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis sealt tulenevalt on mõõtühikuks saanud dpi (Dots Per Inch) - punkte tolli kohta. Paberile tuleb iga töö värvipunktidena. Mida suurem on prindipunktide arv pikkusühikukohta, seda selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Arvesse tuleb võtta lisavahendeid rastripunktide nihutamiseks ja suuruse täpsustamiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne. Kui 12-punktine mustandtekst on loetav eraldusvõimel, mis on alla 100 dpi, siis kvaliteetne töö, nõuab vähemalt 300 dpi eraldusvõimet. Üldiselt on laserprinterite standardseks eraldusvõimeks saanud 600 dpi. Kvaliteetsed, professionaalset kirjastustööd võimaldavad printerite eraldusvõime on aga 1200-2400 dpi. 3.3 Töökiirus Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede
pikkusühiku kohta, seda selgemad on kujutiste ja tähemärkide piirjooned. 6. Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 14
postModernse fotograafia :1. Fotograaf peab oma pildi leidma, mitte leiutama. 2. Pildi motiiviks valitud reaalsuse osa kallal ei tohi toime panna mingisuguseid muudatusi. 3. Pildistatavaid esemeid tuleb kujutada voimalikult "asjalikult", selgelt ja teravalt, samavord vormi- kui ka detailitruult. 4. Pimikus ei ole lubatud mitte mingisugused manipulatsioonid valgustatud negatiiviga. 5. Koopiad peavad olema kasitoolikult perfektse teostusega ja omama võimalikult rikkalikku halltoonide skaalat. Ka koopiate puhul ei ole manipulatsioonid lubatud. 6. Fotograafi loominguline tulemus soltub motiivi valikust ja fotolikust kujutamisviisist (kadreerimine, fookuskaugus ja valgustusaeg). Maalilisteja graafiliste efektide kasutamine vahendab pildi realismi ja seeparast tuleks neist loobuda. Pilet nr.2 1. Fotograafia eelajalugu, kaamera- ja kaamerapildi olemus. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura( pime ruum). Selle
eriti laialdast kasutamist. · Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng
eriti laialdast kasutamist. Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng
Kvaliteetprinterites võidakse selleks kasutada ka erikaarti. 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus Värvilisus. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti 52 esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värvitrükk on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema aja jooksul. Lahutus- ehk eraldusvõime (resolution). See on peamine trükikvaliteedi näitaja, mida
Kilede puhul pole värvid siisiki nii kirkad kui muude tehnoloogiate puhul. o Värviprinterid Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil. Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 32
valge mustal, roheline mustal või merevaigutoon mustal taustal. Seda tüüpi kuvareid leidsid tihedat kasutamist varasemal ajal. · Halltoonesitlus (gray-scale) : Seda tüüpi kuvarid kuuluvad monokroomkuvarite hulka ja suudavad esitada eri varjundites halltoone. Kui monokroomkuvari igale pikselile seada vastavusse mitte üks bitt , vaid kaheksa bitti, siis on võimalik teda kasutada 256 halltooniesituseks. Veelgi suurema arvu halltoonide eristamiseks pole ka inimsilm suuteline. · Värviline (color): Värvusmonitorid suudavad kuvada 16 vävist kuni 4 miljardi värvustoonini. Värvusmonitore kutsutakse mõnikord ka RGB monitorideks, kuna nende tööpõhimõte baseerub kolmel eri signaalil -- punane, roheline ja sinine (red, green, blue). Seega võib monitori poolt esitatavate värvitoonide arv ulatuda must/valgest kuvast kuni 4 miljardi värvitoonini (nn. True Color ehk 32- bitine värv)
annaabi.ee 
