Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi. · valged hallitusjuustud (kamambäär, stilton, brie ...) · sini- ja rohehallitusjuustud (rokfoor) Miks kasvavad seened mõnikord ringikujuliselt?
SÖÖGISEENED (KANDSEENED) Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede v torukeste pindadel. HALLITUS Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see moodustunud mitmest hallikute liikidest, mis tihti kuuluvad ka üksteise kaugetesse süstemaatilistesse üksustesse. Tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootium penitsilliin. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. PÄRMSEENED Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed
SEENED on eukarüoodid, neil on 1 või mitu rakuuuma. Nad on heterotroofid- kasutavad vajaliku energia saamiseks teiste org. poolt sünt. org. ainet. Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel. Paljunevad eoste abil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehades. Söögiks kasutatakse kandseeni. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist, vaid mitmetest hallikute liikidest.(Kottseened). Hallitanud toit on mürgine, sest sisaldab hallikute eritatud mükotoksiine. Pärmseened- üherakulised. Seenerakus pole plastiide ja vakuoole, muidu loomaraku sarnased. Üherakulised pärmseened on ümarad, hulkraksete seente hüüfe mood. rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikude rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosned seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Rakukest jääb membraanist
tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Selle seene kultuurliike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustunud hallituslaigud on tihti värvilised: kollased, rohelised, pruunid. See tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. - Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt
seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid- toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma-kasvatuses, keskkonnakaitses jne. Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos
Soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad nad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt, eostega (arenevad viljakehades) või pungumise teel. Toiduks kasutatakse põhiliselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone (viljakeha peamised osad on kübar ja jalg). Hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustatud hallituslaigud on tulenevalt hüüfide värvusest tihti kollased, rohelised või pruunid. Hallitanud toit on mürgine, kuna see sisaldab mükotoksiine. Mikroskoopilistest
(elusorganismidel). · Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. · Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. · Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust.
Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid e. kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste oranismide poolt sünteesitud aineid. Välisehitus: Hulkraksed, keha koosneb seeneniitidest e. hüüfidest, mis moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad eoste abil nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Eosed arenevad viljakehades. Söödavad seened kuuluvad kandseente hulka. Hallitused moodustub mitmetest hallikute liikidest. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest sisaldab mükotoksiine. Tuntuimad mikroskoopilised seened on pärmseened (pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks). Seeneraku ehitus: sarnanevad loomarahu, mitte taimeraku ehitusele. Ühearakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja
Viljakeha on aga kergesti eristatav. Mitmed loomad ja seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne). Kandseente peamised osad ja kübar ja jalg, mis on koosnevad tihedalt läbipõimunud hüüfidest. Eosed valmivad neil seentel kübara all paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Tuntuim hallik on kottseenete hulka kuuluv pintselhallik (sellest tehti esimene antibiootikum penitsilliin). Pintselhallikut kasutatakse ja valge- ja sinihallitusjuustu valmistemisel. Kottseente poolt moodustunud hallitus on tihti värviline kollane, roheline, pruun jne, see tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. Hallitama läinud toit on enamasti mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine
seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid-toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma- kasvatuses, keskkonnakaitses jne.
koosnevad organellid. -) Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. -) Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. -) Valgu ja rRna molekulidest koosnevaid kehakesi rahu tsütoplasmas nimetatakse ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraan. -) Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud bakteritoksiine. -) Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. -) Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. -) Kõik seened on eukarüootsed, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudele paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. -) Mikroskoobi kõige olulisem osa optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega.
Mütseeli. ° Paljunevad enamasti eoste abil sugulisel kui ka mittesugulisel teel. > Sugulisel viljakehades. > Inimesed kasutavad neid toiduks kandseente hõimkonda kuuluvaid peamiselt. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. ° Toiduainete riknemist põhjustav hallitus võib koosneda mitmest seeneliigist. Enamasti moodustunud hallikute liikidest. > Tuntuim kottseente hulka kuulub pintselhallik eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. ° Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. ° On ka mikroskoopilisi üherakulisi seeni pärmseen (pagaripärm) > Annavad jääkporduktina etanoli > Pagaripärm paljuneb pungumise teel. Seeneraku ehituslikud iseärasused
· Paljunevad eoste abil kas sugulisel või mittesugulisel teel. Viljakehad arenevad sugulise paljunemise teel. · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Viljakeha moodustab kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevatel eoslehtede või torukeste pindadel. · Toiduainete hallitus on enamasti moodustunud mitmst hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente kulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. · Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. · Üherakuline seen on pärmseen, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel, paljuneb pungumise teel, võivad moodustada ka hüüfe.
Nende seente viljakeha osad on kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb pungumise teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad
kandseete hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja ampinjone. Nende seente viljakeha osad on kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb pungumise teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad
Kromosoomistikuna mõistetakse liigiomast kromosoomide arvu rakkudes. Väikseim kromosoomide arv on 2 (naaskelsaba); suurim 1500 (troopilised sõnajalgtaimed). Imetajatel väikseim kromosoomide arv 7 (muntjak), suurim 106 (üks Lad-Am. pisinäriline). Äädikakärbsel 8, inimesel 46. Kromosoomistiku puhul on oluline kromosoomide kordsus. 1. Haploidsus - kõik kromosoomid on rakus ühes korduses, tähis n, see isel teatud keharakke nt lihtsamate hallitusseente ehk hallikute keharakud, sammaltaimede keharakud, ja bakterid. Haploidne kromosoomistik = genoom. Esineb ka sugurakkudes, mille puhul kasutatakse genoomi mõistet. 2. Diploidsus - 2n, st kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses, millest 1 osa on isalt, teine emalt. See iseloomustab kõrgemate organismide keharakke: loomade, paljas- ja katteseemne taimede keharakke. 3. Polüploidsus - 3n-10n - st kromosoomistik on rakkudes 3-s kuni 10-s korduses. See
Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodust. nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Söögiks kasut. peam. kandseente hõimkonda kuuluvaid seeni (puravikke, riisikaid jt). Nende seente viljakeha peam. osad on kübra ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmisav kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallitus on moodust. enamasti mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselallik, millest eraldati 1. antibiootikumi penitsiliin. Hallikud eritavad mürgiseid mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened. MISSUGUSED ON SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED? Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Seente ei esine aga plastiide ega vakuoole.
(alates mingist kogusest põhjustab mutatsioone). Jaotus: bioloogilised; keemilised ja füüsikalised. Bioloogilised: viirusd, juhuslikud vead DNA replikatsioonil (mida kontrollsüsteem ei tuvasta), alkaloidid (mutageensuse oht on ka väga levinud alkaloidil nt nikotiin), kofeiin ei ole mutageenne, sest elusees ei jõua nipalju juua, küll aga on mutageense toimega erinevad narkootikumid. Mükotoksiinid: hallikute toksiinid (aflatoksiin Aspergillus flava), ülitugev mutageen eriti maksarakkudele (hallitanud maapähklitest- maapähkel on mulda kasvav kaunviljaline). Keemilised: asbest (mutageensus tuleb välja kui tegu on eterniidi lõikamise, purunemise või põlemisega). Polütsüklilised süsivesinikud (põlemissaadustes, tõrvas ja ka toiduainete kõrbemisel või väär suitsutamisel moodustunud ühendid- tugevalt kõrbenud toitu ei tohi süüa!). Tugevad
annaabi.ee 
