Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, Elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel pikad, terve või lainja servaga, pealt võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed 1 cm pikk. Sulgroodne. kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad Noored võrsed läikivpruunid. suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad
Õied on roosad või tegemiseks. mõnikord alumisel pinnal lillad. roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Õisik tihe, tähkjas Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalvei Maapinnalt harunev vars on Lehed on noorelt Lihatoitude, hautiste ja alumises osas puitunud, ülalt hallikasviltjad, hiljem suppide maitsestamiseks, aga rohtne. Pealt krobelised, hallikasrohelised. Õied on lisatakse toiduvalmistamise nahkjad ja pikliksüstjad sinakaslillad. lõpus. lehed. Kobarasse koondunud huulõied asetsevad varre tipus. Estragon Kuni 1 m kõrgune vars on Õied on valkjaskollased või Kala- ja mereannikastmete sirge
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid
Puit väga väärtuslik. Harilik jalakas Ulmus glabra Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, nõrgalt ebasümmeetrilised, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Koor sisaldab tanniini. Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp
Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea 12-15(20) m kõrge puu, harva ka põõsas. Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Pungad suured kollakaspruunid. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Õitseb enne lehtede puhkemist. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puistutes kiire kasvu tõttu hakkab teisi varjama nn. hundid, tuleks välja raiuda. Seemned idanevad hästi. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Hõberemmelgas Salix alba Kasvab 25-30 m kõrgeks. Võra lai. Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Õitseb lehtede puhkemise ajal või hiljem. Mullastiku suhtes
KOOR, VÕRSED Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub ja muutub rõmeliseks. Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. LEHED Vahelduvad lihtlehed, elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm pikad, terve või lainja servaga, pealt hallikasrohelised, alt hallikasviltjad. Leheroots kuni 1 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad kollased, kuni 4 cm pikad, emasurvad rohekad, 5 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. KASVU- Külmakindel. Poolvarjutaluv. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid viljakaid kasvukohti.
hortla.wsu.edu/hort231/List06/SpiraeaNipFlwrs.jpg) 90 Joonis 87. Nipponi enelas 91 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: Villane lodjapuu (Viburnum lantana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: püstine tugevasti hargnev põõsas Lehed: Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, lehetipp lühidalt teritunud, leheserv tihedalt peensaagjas, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks Õied või õisikud: Õied võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: kiirekasvuline, saastekindel, põuakindel Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast mulda ja avapäikest, kuid kasvab ka mujal (vähenõudlik) Kasutamine haljastuses: kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede
valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud, lehealus ümar kuni nõrgalt südajas, leheserv tihedalt peensaagjas, 8...13 roodudepaariga, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, leheroots 1...3 cm pikk, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks. Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik
nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. Tsoon III. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud, lehealus ümar kuni nõrgalt südajas, leheserv tihedalt peensaagjas, 8...13 roodudepaariga, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, leheroots 1...3 cm pikk, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks. Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr, X. Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja
Loode- ja Lääne-Eestis üsna hajusalt, loodudel, männikute alusmetsarindes, rannavallidel. Levinud Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Soomeni, teine osa areaalist Krimmis ja Kaukaasias. 1,5 -3 m kõrguseks kasvaval püstisel põõsal on noored võrsed tihedalt viltjaskarvased, hiljem paljad, läikivad. Lehed 1-4 cm pikad, laielliptilised kuni munajad, tömbi või pügaldunud tipuga, pealt hallikasrohelised ja veidi karvased, alt hallikasviltjad. Õied valkjad kuni roosad, 1-4 kaupa kobarates, rippuvad. Õitseb mai- juuni, punased viljad valmivad augustis, 2-4 seemnega (Aiasõber). Looduslikult kasvavast harilikku tuhkpuud kultiveeritakse harva (Sarapuu 1969). Tuhkpuu on väärt kasvatamiseks üksikpõõsana, kuid sobib hekkide rajamiseks (Laas 1987). Talub hästi kärpimist, seega saab ilusa korrapärase ja tiheda heki (Valdaru 2012). Harilik tuhkpuu on lubjarikast mulda nõudev liik. (Aiasõber) Teda ei tasu istutada liiva
annaabi.ee 
