kihtideni. Kartulikasvatuseks ei sobi mehhaniseeritud koristamine,sest kive on palju. Rähkmuldade piirkonnas evivad puisniidud ja salumetsad.Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmullad on paksema huumusekihiga ja rohkemate toitainetega,seega neid alasid peetakse põldudena. http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Pinnakate_ja_mullad/ http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf
mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust. Valmikute tagumiste tiibade tüvikul võib näha silmi meenutavaid siniseid ja punaseid laike. 7 3. LISA 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon SUURUS Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. PALJUNEMINE Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2- 24 nädalat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena. ESINEMINE
Suurbritannias on tekkinud pääsusaba uus alamliik, keda esineb ainult mõnes väikeses soises piirkondades. Tema esinemise põhjus pole päris selga. Algupäraselt eelistas see pääsusaba stepialade kuva ning päikesepaistelist kliimat. Eestis võib pääsusaba varase kevade korral ringi lendamas näha juba maikuus. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon Suurus Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. Paljunemine Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2-24 nädalat. Lähisuguluses olevad liigid Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena. Esinemine
Kaeve sügavuseks sai 75 cm, sügavkaeve tegemine ei olnud võimalik. Alates 30 cm sügavusest oli pinnases palju üle 20 cm läbimõõduga kive, kaevamine oli võimalik ainult maakirve abiga. Kaeve asukoht oli tasasel, ülejäänud alast veidi kõrgemal kohal. Ala on kevadel kohati liigniiske, suvel aga kuiv. Metsakõdu horisont puudub. Huumushorisondi tüsedus on 30 cm, horisondi alumises kolmandikus esineb hulgaliselt kuni 10 cm läbimõõduga teravaservalisi kive. Horisont on hallikasmusta värvusega. Keemine algab kõrgemalt kui 30 cm, pH on 7,0. Mulla lõimiseks on saviliiv (sl), sest niiskest mullast saab veeretada kuulikese ja rullida 3-4 mm läbimõõduga nööri, mis puruneb ilma painutamiseta. Kaevest võetud mulla pangad purunevad sõrmede vahel kergelt, muld on liivane, kare, määrib käsi. A-horisondi üleminek on ebaühtlane. A-horisondile järgnevaks horisondiks on tugevasti rähkne sisseuhtehorisont B. Mustad A-horisondi jäljed ulatuvad läbi B-horisondi 60 cm
Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk- (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide sekundaarsete savimineraalide ja mullatekkesaaduste kuhjumisel kohapeal. Lähtekivimiks on tavaliselt kivised ja karbonaatsed moreenid, piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. (Eesti muldadest põllumehele, lk 10)
Kombineerides värvitoonide erineva heletumedusega varjundeid, võib saada lõpmatu hulga erinevate toimeväärtusega kontraste. Täiendvärvide kontrast (komplementaarkontrast) käsitleb värviringis vastakuti asetsevate värvide suhteid. Need on pingelised, kuid mitte vastandlikud ega vaenulikud. Komplementaarvärvid täiendavad teineteist, rõhutavad vastakuti värvipuhtust. Itteni järgi on komplementaarvärvideks sellised kaks pigmentvärvi, mis kokku segatuna annavad hallikasmusta. Komplementaarvärvide parid on: o Kollane ja violett o Kollakasoranz ja sinakasviolett o Oranz ja sinine o Punakasoranz ja sinakasroheline o Purpurpunane ja roheline o Punakasviolett ja kollakasroheline Need paaride osadeks jaotamisel näeme, et need sisaldavad alati kolme primaarvärvi. Komplementaarvärvipaaride kasutamisvõimalusi avardab erineva heletumeduse ja puhtusega varjundite kombineerimine.
Seega kasutatakse seda joogi- ja basseinivee desinfitseerimisel. Sissehingamisel on kloor mürgine. Fluor helekollase värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaasiline aine, kõige aktiivsem mittemetall. Ühinemisreaktsioon vesinikuga toimub plahvatuslikult. Vesilahusena on vesinikfluoriid keskmise tugevusega hape, mis on väga mürgine ja söövitav. Broom punakaspruuni värvusega kergesti lenduv väga mürgine vedelik Jood metalse läike ja hallikasmusta värvusega kristalne aine. Vees eriti ei lahustu, kuid piirituses lahustub hästi, seega tehakse sellest haavade puhastamiseks kasutatavat jooditinktuuri. Jood ka sublimeerub kuumutamisel. Joodi lahust kasutatakse ka tärklise kindlaksmääramisel, kui tekib sinaka värvusega ühend. Väävel 1) Väävli leidumine looduses. 2) Väävli allotroopsed teisendid. 3) Väävli keemilised omadused (reageerimine metalli, vesiniku ja hapnikuga).
Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud Ülakiht Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud Muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga Üleminek Järkjärguline üleminek Ei ole plaatjaid mullakihte Kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) Alumine või struktuuriagregaatidega muld kiht Ühtlane, sügav juurestatus Arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuuriga muld: Mudastunud, mullakoorik Mullapind
5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud - eelmise aasta taimejäänused on lagunenud - muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga 3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld 3 - ühtlane sügav juurestatus - arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuursusega muld on: 1) Mullapind: - mudastunud mullakoorik
annaabi.ee 
