või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor
Märkused SIBERI KONTPUU Euroopa kirdeosa, Siber, Kaug-Ida, Mongoolia Päritolu 2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega Võrsed külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel Lehed lehed lillakaspunased õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse Õied vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris
Valge mänd Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt
000 krüsanteemi sordi. · Värvus- valge, kollane, roosa, purpurjas, oranz, kirju. · Krüsanteem võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, tema varred on harunevad, püstised või laiuvad. Lihakad hallikarvased lehed on kuni 12 cm pikad, ovaalsed kuni sulghõlmised. · Krüsanteem on Jaapani rahvuslill. Juba VII sajandil hakati seal krüsanteemi kasutama kui võimu sümbolit. Stiliseeritud 16 õielehega kuldne krüsanteemiõis on Jaapani impeeriumi ja keisrivõimu tähis, mida leidub nii rahadel, markidel ja Jaapani kõrgeimal ordenil krüsanteemiordenil. · Euroopas ja Aasias tähistavad küsanteemid tavaliselt surma või leina, valge krüsanteem aga ausust
Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Sookask (betula pubescens) KS 1. Leviala: Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. 2. Suurus: 20-22 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra munajas, püstiste tugevate okstega. Noored võrsed hallikarvased. 4. Lehed ja pungad: Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. 5. Õied ja viljad: Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnega ühelaiune. Vili valmib augusti lõpus. 6
Meie teine looduslikult kuni paarikümne meetri (28 m) kõrguseks ja 0,5 m tüvediameetrini sirguv ümara kuni ovaalse võraga kaseliik kasvab Euraasia põhjapoolses osas soostunud, tihti liigniisketel muldadel. On arukasest aeglasema kasvuga, tüvi tihti kõver ja oksad lühikesed, tüvekoor jääb kuni vana eani valgeks ja siledaks vaid tüve allosas moodustub aastatega tumedam korp. Üsna sageli on võras tuuleluudasid Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt hallikarvased, pungad samuti. Lehed: munajad, 4.....6 x 3.....5 cm, saagja servaga, lühidalt teritunud tipuga ja ümara alusega, noorelt karvased, hiljem karvasus vaid lehe allküljel roodude nurkades, leheroots 1.....2,5 cm pikk, karvane, sügisvärvus kollane. Õied: -õied kollakad, -õied kuni 3 cm pikad, karvastel lühikestel raagudel, arukasest hiljem, V. Viljad: seemne lennutiivad umbes 1,5....2 x seemnest laiemad, 1000 seemne kaal 0,6 gr., VIII, hiljem kui arukask
Pinus mugo (põõsakujuline!) Pinus contorta Pinus nigra (harva!) 5-okkalised männid PINUS CEMBRA, P. KORAIENSIS, P. PEUCE, P. STROBUS, P. PUMILA (joon.2): Seemned lennutiivata Võrsed: Seemned lennutiivaga! phklid! Roostevärvi karvased Hõredalt hallikarvased või paljad; õhulõheread okaste kõigil 3 tahul Pinus cembra, P.koraiensis, P.pumila(põõsas) Pinus peuce, P. strobus (sarnased; parim eraldamistunnus on käbi)
Meie teine looduslikult kuni paarikümne meetri (28 m) kõrguseks ja 0,5 m tüvediameetrini sirguv ümara kuni ovaalse võraga kaseliik kasvab Euraasia põhjapoolses osas soostunud, tihti liigniisketel muldadel. On arukasest aeglasema kasvuga, tüvi tihti kõver ja oksad lühikesed, tüvekoor jääb kuni vana eani valgeks ja siledaks, vaid tüve allosas moodustub aastatega tumedam korp. Üsna sageli on võras tuuleluudasid. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt hallikarvased, pungad samuti. Lehed: munajad, 4.....6 x 3.....5 cm, saagja servaga, lühidalt teritunud tipuga ja ümara alusega, noorelt karvased, hiljem karvasus vaid lehe allküljel roodude nurkades, leheroots 1.....2,5 cm pikk, karvane, sügisvärvus kollane. Õied: -õied kollakad, -õied kuni 3 cm pikad, karvastel lühikestel raagudel, arukasest hiljem, V. Viljad: seemne lennutiivad umbes 1,5....2 x seemnest laiemad, 1000 seemne kaal 0,6 gr., VIII, hiljem kui arukask
2000 m kõrgusel üle merepinna suhteliselt väikesel areaalil. Abies ´ phanerolepis (Abies balsamea ´ A. fraseri) värdnulg Palsami ja Fraseri nulu vahepealsete tunnustega. Okkad valguse käes püstiselt, tugevad, jäigad, tipust vähe laiemad, okkad lühemad kui palsaminulul ja kinnituvad võrsele püstisemalt. Õhulõhesid okka allküljel 7...10 rida kummalgi pool roodu, mistõttu okkad on heledamad kui põhiliigil (palsaminulul). Võrsed hõredalt hallikarvased. Käbidel ulatuvad kattesoomused seemnesoomuste tagant välja, kuid ei ole tagasi pööratud. Meil on ta küllalt kiire kasvuga nululiik, mis on dekoratiivne oma korrapärase koonusja võra tõttu. Abies sibirica Ledeb. siberi nulg Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. © Ivar Sibul 2007 2012.
turvasmuldadel. Sookask on sage rabades, madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Eestis kasvab pms. Lääne- ja Põhja-Eestis enamasti segus männi või harvem kuusega, ka puhtpuistuna või gruppidena (puisniitudel). Kasutatakse ka ilupuuna haljastuses. · Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased lehed · Noorte puude ja vesivõsude lehed ja võrsed on viltjalt hallikarvased ning tugevalt lõhnavad. · Võra munajas, tihe, võrdlemisi jämedate ülespoole suunduvate okstega. · halvasti laasuva, oksliku, jändriku, tüüaka ning tavaliselt kõveravõitu tüvega. Kännuvõsust uuenenud puud on mitmetüvelised (tüved hargnevad maapinnalähedalt) Betula fruticosa - levinud Euraasia põhjapoolsetel aladel. Eestis kasvab madal kask 12,5 m kõrguse rohkesti hargneva püstise põõsana peamiselt Mandri-Eesti ida- ja edelaosa soostunud
annaabi.ee 
