Võrreldes eespool nimetatud riikide haldusmenetluse seadusi Eesti seadusega, võib öelda, et viimane annab haldusmenetluse laiema määratluse, kuigi see ei hõlma ka kogu halduse tegevust. 2 http://www.absoop.ee/valdkonnad/haldusmenetlus/ 5 2.2 Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Kui sama haldusmenetluse asi on mitme haldusorgani pädevuses, viib: 1) haldusorganile taotluse esitamisega algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kellele on esimesena esitatud taotlus haldusmenetluse algatamiseks; 2) haldusorgani initsiatiivil algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kes on
Siseministeeriumi pädevus on määratletud Vabariigi Valitsuse seaduses, Siseministeeriumi põhimääruses, aga ka muudes õigusaktides - näiteks kohanimeseaduse §-s 26 (vt ülal p 3: pädevuse õiguslik määratletus). Samas vt ka HALDUSMENETLUSE SEADUSE § 8: “Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Siit järeldub, et: 1) Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus 2) Haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine 3) Haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut Meeldetuletavalt olgu siinkohal toodud haldusülesannete liigid:
- hallatavad asutused. IV Haldusorgan 4.1. Mõiste HMS § 8 lg 1: „Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.” Seega on haldusorganiks see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. 4.2. Pädevus HMS § 8 lg 2: „Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Eristatakse: 13 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N
b) Võrdsus c) Õiguskindlus d) Ühetaoline kohtlemine 1. Vahekokkuvõte: Haldusakt on formaalselt/sisuliselt/nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane/õigusvastane. Pädevus Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on: menetlusosaline, menetlusosalise esindaja menetlusosalise sugulane, abikaasa, hõimlane, perekonnaliige menetlusosalisest sõltuvuses asjaolude kohaselt erapoolik
b) Võrdsus c) Õiguskindlus d) Ühetaoline kohtlemine Vahekokkuvõte: Haldusakt on formaalselt/sisuliselt/nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane/õigusvastane. Pädevus Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on: - menetlusosaline, menetlusosalise esindaja - menetlusosalise sugulane, abikaasa, hõimlane, perekonnaliige - menetlusosalisest sõltuvuses - asjaolude kohaselt erapoolik
õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. (7) Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti (3) 86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? See on õiguse osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel Eraõiguslikel suhetel ei ole iseloomulikud reeglina alluvussuhted (nagu haldusõiguses), eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus. 88.Millised on tsiviilõiguse printsiibid?
Haldusorganiks võib olla: 1) avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (vald, linn) 2) kohaliku omavalitsuse asutus (nt amet) 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu) 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik Haldusorgani esindamine (sisepädevus) Sisepädevus määrab kindlaks, kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud organi nimel ametlikke toiminguid tegema. HMS § 8 lg 2: "Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti". Mõistet "valla- või linnavalitsus" kasutatakse eriseadustes ja määrustes kahes tähenduses: 1) kollegiaalne otsustuskogu 2) linnapea või vallavanema poolt juhitav täidesaatev asutus. Erinevad pädevuse jaotamise võimalused KOV-s:
õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. (7) Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti X Rahvusvaheline õigus http://www.lvrkk.ee/kristiina/rahv.oig/sissejuhatus.html 96. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja olemus. Rahvusvaheline õigus - on õigusnormide ja -printsiipide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid kui ka teatud
annaabi.ee 
