personali- ja koolitustegevus jne. Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine (K.Merusk, I.Koolmeister). Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku õiguse ja eraõiguse erinevused: erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Haldusõiguse üldosa Haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Õigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut.
Aktiivne vorm avaldub haldusmenetluse seaduse paragrahv 7 järgi, kus on kirjas, et menetluse seisukohast tähtis teave peab olema avalik. 7 Kokkuvõte Referaadist selgus, et haldusmenetlusel on oluline roll meie õigussüsteemis ning, et seda mõista, on oluline teada kuidas haldusmenetlus toimub, milline osa on haldusorganitel ning millised on haldusmenetluse põhimõtted. Esimeses peatükis oli juttu haldusmenetlusest üldiselt. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse eesmärk on efektiivselt ellu viia seadusi. Seaduste elluviimine peab toimuma õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt. Teises peatükis selgitasin haldusmenetluse olemust ning tõin välja haldusmenetluse põhimõtted vastavalt haldusmenetluse seadusele. Haldusmenetluse põhimõteteks on:
algatusel […]. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul." 45 Mida vähem teab menetlusosaline ja on suuteline teadma oma hariduse, ea, tervise, sotsiaalse tausta jms tõttu, haldusmenetlusest, tähtaegadest, vajalikest dokumentidest jne, seda enam on vajalik ametniku suhtlus isikuga, vältimaks teabe vähesusest tulenevate ohte. Oluline on isiku teavitamise kvaliteet – soovitud andmed tuleb edastada selgena, üheselt mõistetavana, arusaadavana, täpsena. 46 Õigus toimikuga tutvuda § 37. Dokumentidega tutvumine (1) Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda
______________________________________________________________ 1. §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine . Haldusõigus on tervikuks seonduvate õigusnormide kogum, mis sisaldab kirjutatud norme haldustegevusest, halduskorraldusest ja haldusmenetlusest ning moodustab õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõiguse mõiste negatiivne määratlus: haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust. 2. §2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt
5. Õigus esindusele § 13 Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides menetlustoimingutes, vn mida peab isiklikult teostama. Isik võib kasutada ka nõustaja abi. Nõustaja ei saa astuda menetlusosaleja asemala, aga esindaja toiminguiid loetakse esindatava poolt trehtid toiminguteks. 6. Õigus erapooletule asja arutamisele ja otustamisele HMS § 10 § 10. Taandamine (1) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;
Haldusmenetlus See on haldusorgani iga otsustus, muu abinõu rakendamine või lepingu sõlmimisele suunatud tegevus. See hõlmab väga suurt menetlust, need on erinevad, nende rakendamise puhul mõningaid ühiseid jooni. Peetakse silmas vaid teatud osa laiaulatuslikust määratlusest, kuna täpne puudub, siis tuleb iga kord täpselt välja selgitada millist rakendada. HMS annab kitsama mõiste. § 2 lg 1. Kitsam määratlus. Lg 2 välistab haldusmenetlusest teatud eriliiki menetlused. Siit saame välja tuua HM tunnused: 4 Läbiviijaks haldusorgan Menetluse eesmärgiks on otsustada isiku õiguste ja kohustuste üle või otsustada halduse käitumist isiku suhtes. Tegevus on suunatud väljapoole- ehk haldusevälisele isikule Halduse ülesande täitmine ehk halduse funktsiooni täitmine – haldusakt, haldusleping, määrus, toiming (haldusmenetlus ei käsitle siseõiguse akte, millel on
6. Õigus esindusele § 13 Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides menetlustoimingutes, vn mida peab isiklikult teostama. Isik võib kasutada ka nõustaja abi. Nõustaja ei saa astuda menetlusosaleja asemala, aga esindaja toiminguiid loetakse esindatava poolt trehtid toiminguteks. 7. Õigus erapooletule asja arutamisele ja otustamisele HMS § 10 § 10. Taandamine (1) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;
Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides menetlustoimingutes, vn mida peab isiklikult teostama. Isik võib kasutada ka nõustaja abi. Nõustaja ei saa astuda menetlusosaleja asemala, aga esindaja toiminguiid loetakse esindatava poolt trehtid toiminguteks. 6. Õigus erapooletule asja arutamisele ja otustamisele HMS § 10 § 10. Taandamine (1) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;
annaabi.ee 
