August Jansen: Luigejaht. Eliel Saarinen: Endine Krediitpanga hoone Tallinnas. Kubism: looduses nähtavates esemetes näha põhivorme ja püsivaid struktuure, mõju avaldas Aafrika neegriplastika, geomeetrilised kujundid, algus Pariisist, inimelu sünged küljed, vägivaldne inimese anatoomia moonutamine, tuhmid värvid. Analüütiline: säilitati looduslik motiiv, kuid ainering on piiratud, esemetel geomeetriline vorm, side loodusega väike, kubistid hakkisid maailma tükkideks, väljendusvormiks pinnad ja jooned, tehti kollaaze. Sünteetiline: Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi, erksamad ja puhtamad värvid. Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques. Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso
elutunnetus, mis Naivist kujutab lähtub katastroofi asju ja nähtusi eelaimusest. Sünged oma isiklikust Kubistid ,,hakkisid'' ja võikad kujundid, elust või maailma tükkideks, mille allikaks on Nad käsitlesid Futuristid ümbrusest.Täid et saada ehituskive, suurlinn, sõda, meelsasti nn. suuri ja
kasutatakse puhtaid selgeid värve. 1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud – majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi väga palju väiksemaks, kui foovidel, pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et „...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis – pilt“ (Picasso). Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures
magam tagasi minna. Hommik Toomas ärkas üles. Ta meenutas oma sõpra Pingoud Pariisist. Lõpetades läks ta alla,nägi,et naise teevad süüa.Kui naised teda märkasid tegi ta näo nagu poleks ta eilsest midagi teadnud.Hilda palus Toomaselt,et too teda maaliks ning kui Toomas oli maalima hakanud tuli sinna Jannu, üks Hilda peigmeestest.Toomas mäletas,et Madjak ja Hilda isa olid temast rääkinud,halvasti.Järsku ilmusidgi need öised vanamehed, Hilda isa ja Madjak.Nad Hakkisid kaklema kuna Hilda isa ei luba Madjakil Toomast kiusata ning kui neil lõpuks viina pudel katki läks jätsid nad järele. Nad saatsid Hilda uuele viinale järgi üle soo. Toomas läks kaasa. Järv Toomas,Hilda ja Jannu sõidavad lootsiku üle järve Sõrru poole.Jannu räägib Hildale,kuidas too suudaks ta ära päästa kui ta vette kukuks aga Hilda vaidleb vastu. Toomas saab aru,et Jannu armastab tüdruku ning kui nad lõpuks kaldal on ja Sõrru poole kõnnivad ütleb seda Toomas neile välja
· Aiste e aisade, heinte e heinade, kaelte e kaelade, kaerte e kaerade, kaunte e kaunade, koerte e koerade, naelte e naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade. · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid) · Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini) · Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s ilmi · Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu
1909. aastal algab period, mida nimetatakse ,,analüütiliseks kubismiks''. Kubistid säilitasid motiivi, kuid nende ainering oli piiratud-majade, puude ja eriti natüürmordid nõude, muusikariistade ja muude sääraste esemetega, millel on küllalt kindle geomeetriline vorm. Side loodusega jäi järjest väiksemaks, palju väiksemaks kui foovidel. Pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid ,,hakkisid'' maailma tükkideks või kildudeks, et ,,saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis- pilt''.Väikesed killud muutsid ähmaseks pildil kujutatud esemete kontuurid. Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv nagu foovidel vaid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Hiljem
Kubism on tugevalt mõjutanud Euroopa avangardi. TUNNUSJOONED 1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi väga palju väiksemaks, kui foovidel, pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et ,,...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis pilt" (Picasso). Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures
Kubism on tugevalt mõjutanud Euroopa avangardi. TUNNUSJOONED 1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud – majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi väga palju väiksemaks, kui foovidel, pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et „...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis – pilt“ (Picasso). Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures
Kubism on tugevalt mõjutanud Euroopa avangardi. TUNNUSJOONED 1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi väga palju väiksemaks, kui foovidel, pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et ,,...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis pilt" (Picasso). Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures
Kubism on tugevalt mõjutanud Euroopa avangardi. TUNNUSJOONED 1908. aastal alguse saanud analüütiline kubism säilitab mingil määral loodusliku motiivi, kuid nende ainetering on piiratud majad, puud, natüürmordid nõude, muusikariistade jms., millel oli küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi väga palju väiksemaks, kui foovidel, pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et ,,...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis pilt" (Picasso). Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud. Valitsevad pruunid, rohekad ja hallid toonid. Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele. Peale lihtsustamise ja tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures