põllumajanduse jätkusuutlik areng võrdselt loomakasvatajatele, põlluharijatele kui ka taastuvatele loodusvaradele mõeldes. Põlluharimise osas tuleks muuta : 1.Põllumajanduse keskkonnameetmetesse tuleb leevendusmeetmena lülitada madalate reostunud veega kaevude asendamine. Selline meede on maal elavate inimeste elukvaliteedi tagamiseks tunduvalt efektiivsem kui näiteks sõnnikuhoidlate rajamiseks vajalikud kulutused. Hajaasustuse veevarustuse pilootprojektiga tuleb alustada Adavere piirkonnast.[1] Kaasan tegevusse Adavere inimesed. Hullemaks see asja ei tee ja mõjub positiivselt inimeste tervisele. 1.2. Sügiskünni pindasid tuleks vähendada nitraaditundlikel aladel (nt: Pandivere), ehk siis talvel taimkattega põllupindade suurendamine.[6] Selline tegevus pigem suurendab põldudele positiivset efekti liigilise
Tsirguliina lasteaed ja Sooru lasteaed. (3) Infrastruktuur Tõlliste valla infrastruktuur on heas seisukorras. Kuna valda läbib Valga Tartu, Valga Otepää ja Valga Antsla maantee. Külasid ja alevikke siduvad teed on enamjaolt kõik asfalteeritud. Laatre alevikku läbib raudtee magistraal (Valga Tallinn). Tsirguliina keskkoolile kuulub kaks koolibussi, mis transpordivad lapsed kooli ja koju. Alates 2008-ndast aastast toetab Tõlliste vald hajaasustuse veeprogrammi (Puurkaevu ja joogiveetorustike rajamine) taotluste alusel. Lisaks sellele on vald koostanud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni koostamise kava (2010 2021 aastaks). Tänu sellele on külade veevarustus oluliselt paranenud. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Laatre ja Tsirguliina külades. 2011 aastal septembris korraldati hange Sooru küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks. Kahjuks allhanke võitnud firma ja valla lahkhelide tõttu ei ole töödega veel alustatud.
Sel juhul keskkonnasõbralikkuse kõrval puudub majanduslik stiimul, kuna jäätmetekitaja maksab prügivedajale sama palju, kui kõik need naabrid, kes jäätmeid ei sordi. Ühistu toetusel on võimalik tellida eraldi konteiner biolagunevale jäätmete, paberi jne jaoks. Eraldi kogutud jäätmete üleandmise hind on odavam kui segaolmejäätmete korral. Korterelamus, mille ümber on palju ruumi maal asuva korterelamu jäätmehooldus erineb linna korterelamust selle poolest, et maal (hajaasustuse korral) on eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid võimalik kohapeal kompostida ja valminud komposti kasutada. Kõik sõltub ühistu otsusest ning sellest, kas leitakse inimene, kes on valmis kompostimisprotsessi jälgima ja suunama. Eramaja ei ole vahet, kas maja asub linnas või maal, oluline on see, kas majas elav jäätmetekitaja on valmis oma jäätmeid eraldi koguma. Eramus puudub äraveovajadus ning iga majaomanik võib enesele soetada kompostri või teha kompostihunniku
tunnis. Raudteetrassi rööpmevahe on 1435 millimeetrit ning trassi kogupikkuseks on 870 kilomeetrit, millest 213 asub Eestis, 265 Lätis ja 392 Leedus. Kaubarongide maksimaalseks pikkuseks on 740 meetrit. (Tehnilised näitajad 2018) 2016. aastal võtsid Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maavanemad vastu Rail Balticu maakonnaplaneeringud, millega kehtestati raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile 5 hajaasustuse korral 350 meetri laiune trassikoridor. See sisaldab ka nihutusruumi, tegelik raudtee maavajadus on 66 meetrit. Suuremates asustatud kohtades on trassikoridori laiuseks 150 meetrit. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga. (Trassikoridor 2018) 1.3. Rail Balticu marsruut Rail Balticu projekt hõlmab viit riiki: Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja kaudselt ka Soomet. Kavandatav raudteevõrk ühendab Helsingi, Tallinna, Pärnu, Riia, Panevezyse, Kaunase, Vilniuse
7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Näited: asustus, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teemaplaneeringutest.
Paljus määras hiie ilme kohaliku looduse omapära. Künkal kasvavaid ühishiisi võis rohkem olla Põhja- Eestis, kus asustus oli koondunud suurematesse küladesse. Lääne-Eestis, kus maa enamasti tasane ja tihti ka soine, võis hiis asuda põldudevahelisel tasandikul, niiskes nõos või kaugemal soos asuval metsasaarel. Hiite sellistele asupaikadele viitavad näiteks sealt talletatud hiiepaikade nimed Hiieauk, Hiiesoo jne. Lõuna-Eesti hajaasustuse piirkondades olid vähemalt viimastel sajanditel ühishiite asemel tüüpilised ohvriaiad. Igal talul oli omaette ohvriaed. Näiteks Viljandimaal püsisid need veel 19. sajandi teisel pooleni. Need olid tavaliselt väheldased puudetukad, mis ümbritsetud taraga. Pärimuspuudeks nimetatakse käesolevas töös puid, mis on seotud mingit tüüpi pärimustega. Pärimuspuudeks võivad olla perepuud, nimepuud ja muud kodulähedased või isegi õuepuud, mis seotud mõne pereliikme või muu konkreetse
,,Reklaamid kõikvõimalikes kohtades, tänavatel jne, suur kampaania võiks kohe teha, mis hõlmab kõiki mõeldavaid reklaame ja infot nt saated tv-s, raadios jne jne jne, hästi suureulatuslik, et jõuaks paljudeni nägemiseks ja mõtlemisaineks kasulik ja vajalik info." ,,TV sooduskampaaniad jne." ,,Kindlasti ei peaks infolehti postitama, kuna see on väga ebakeskkonnasõbralik." ,,Päikese energiat tuleb propageerida eriti hajaasustuse piirkonnas!" ,,Kõige paremini aitab isiklik eeskuju. Kui naabril on, siis hakkab teine naaber ka tahtma." ,,Võiks olla mingi muu kanal sest (vähemasti ise) ei loeks kunagi flaiereid ja eriti mitte infolehti postkastis. Propageerima peaks. P-paneelida kaudu energia kokkuhoid on siiski küsitav selles mõttes, et saab toimida vaid koostöös elektrijaamaga(tarbijal pole energiasalvestit, sellena kasutatakse kaudselt elektrijaamu ja võrku)
tähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim; · Puhkevõimaluste loomine kasutamata mere rannaaladel ja jõe kallastel Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse
omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonna teemaplaneering Eesti Vabariigi Valitsuse 1999
annaabi.ee 
