1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse j...
Enesetesti küsimused ja vastused: 1) Maitsemeele puhul kehtib nii spetsiifilisusteooria kui mustriteooria. JAH 2) Sea mõisted vastavusse meeltega: a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k
9. Keele maitsmiselundid oskad teha skeemi ja näidata asukohta Keelenäsad (keelel) 2 Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Maitsmispungad (keelenäsas) Tunderakud (maitsmispungas) 10. Haistmiselund (haistesibul, haisterakud), asukoht ja omavaheline seos. 11. Nimeta 3 põhjust, miks on maitsmine ja haistmine inimesele olulised? - et teada saada, kas toit on värske / kas toit on söödav või mitte - tunda/haista ohtu 3
Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse
Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: mõlema närviteed (maitse: keele retseptorid – kraniaalnärvid – maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks – üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul – külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt → edasi kaheks: I Punasega taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde
Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I – taalamusse kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse – mis) ja primaarsess somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel – kus). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures II – üksiktuuma traktist hüpotaalamuse ja amügdalasse Lõhnameele närviteed: Haistesibul koosneb paljudest kihtidest analoogselt reetinaga, närvirakud vahetuvad pidevalt Haistesibul külgmine haistetrakt samal kegapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist taalamusse, sealt orbitofrontaalkorteksisse. Orbitofrontaalkortekss saadab osa signaale tagasi haistesibulasse. NB! Teised meeled saavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse
22.Taju osaleb liigutamisel nii liigutse planeerimise kui korrigeerimise fraasis. Planeerimise fraasis on tajulist informatsiooni tarvis, et määratleda liigutatava jäseme asukoht nii keha kui keskkonna suhtes. Korrigeerimise faasis ( vale oli piisab) tajuist informatsioonist, et võrrelda liigutuse tegelikke ja ennustatud tagajärgi. 23.Sea mõisted vastavusse meeltega. Notsistseptor – valutundlikkus, vestibulaarne süsteem – tasakaalumeel, haistesibul – haistmismeel. 24.Me oleme kohanenud maailma nägema nii, nagu seda on olnud evolutsiooniliselt kasulik näha. Seetõttu võivad mõnikord tekkida illusioonid ning tajutav ei vasta füüsilises keskkonnas olevale. 25.Väikseim tähendust omav keeleühik on morfeem. 26.Milline teadvuse aspekt vastutab selle eest, et inimine saaks aru, millisena tema käitumine teistele inimestele paistab? Eneseteadvus 27
suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel - Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid - Magus, soolane, hapu, mõru, umami Üks signaal läheb läbi taalamuse. Teine signaal läheb läbi hüpotaalamuse (hormoonid, eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju - Töötab koos maitsemeelega aga ei ole reegel, et kui puudub lõhnataju siis puudub ka maitsemeel. - Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised meeled saadavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse alles pärast primaarset töötlust. - Taju - Sensoorse info transformeerimine närvisüsteemis terviklikuks meeleliseks kujundiks - Kontekst, emotsionaalsed seisundid, kogemused, tähelepanu jen - Sama sensoorne stimulatsioon täiesti erinevaks kogemuseks erneval ajal - Illusioonid
Otsmikusagara ehitus ja funktsioonid. Otsmikusagar asetseb eespool tsentraalvagu (algab poolkerade ülemiselt servalt, kulgeb alla- ja ettepoole). Tema tagumises osas kulgeb tsentraalvaoga rööbiti pretsentraalvagu, mis eraldab temas pretsentraalkääru. Pretsentraalkäärust eespool asetsev otsmikusagaraosa ehk prefrontaalne piirkond jaotub kahe horisontaalse vao toel ülemiseks, vahelmiseks ja alumiseks otsmikukääruks. Otsmikusagara alumisel küljel asub haistevagu, milles paiknevad haistesibul ja haistekulgla. Haistekulgla tagaosa laieneb haistekolmnurgaks. Eelnimetatud otsaju osad moodustavad nn. haisteaju perifeersed osad. Otsmikusagar vastutab tegevuse planeerimise ja kõige eest, kuidas inimene end liigutab, kuidas tegutseb, kuidas räägib. Otsmikusagaras asub tertsiaalne väli kõige ees. Selles sünnivad plaanid, kuidas mingit tegevust alustada või peatada ning ideed. Edasi liigub info sekundaarsetele
annaabi.ee 
