MIS MÕJUTAB HAISTMIST? Kui lõhnaainet on vähe, tajutakse lõhna, kuid ei suudeta määrata ära millega tegu on. Haistmine on nõrk tugeva nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limaskihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunne. Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse
Kokkuvõte Inimesel on viis põhilist meelt. Nendeks on nägemismeel, kuulmismeel, kompimismeel, haistmismeel ja maitsmismeel. Silmadega me näeme ümbritsevat maailma. Kõrvadega me kuuleme üksteist ning kuulmine on üks põhilistest suhtlemisvahendeid, kuna me kuuleme kõrvadega, mida teine ütleb. Kompimismeel on eriti tähtis just pimedatel. Kompimisega me tajume eseme suurust ja kuju. Samuti saame aru kompimisega, kas ese on kuum või külm. Ninaga me haistame, tunneme end ümbritsevaid lõhnu. Ka igal inimesel on erinev lõhn. Me maitseme keelega. Keelega tunneme me erinevaid maitseid. Kõik inimese meeleelundid on inimesele tähtsad. Kui üks meel neist ei tööta, siis selle asemel töötab mingi teine meel hoopis tugevamini. Näiteks pime ei näe, aga haistab hoopis paremini, kui nägijad. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.google
Renatus Cartesius - · Maailm jaguneb kaheks: tajuks ja väliseks maailmaks (viimase hulka kuulub ka inimkeha). · Realism on kooskõlas inimese intuitsiooniga: tegelikkus on olemas meist väljapool ja me tajume seda aistingute abil. Konstruktivism(realismi vastand) seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. MIKS? See, mida me näeme, kuuleme, haistame või tunneme, ei sõltu ainult meid ümbritsevatest asjadest ega nähtustest ega nende omadustest, vaid suuresti meie meeleelundite n -ö tehnilistest võimalustest, kultuurist ning meie sisemistest olekutest. Immanuel Kanti käsitus:* Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab.* Tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, mõistuse poolt loodud mõisted aga ilma tajupiltideta tühjad. Realist vs
Välised objektid ehk asjad täidavad meie vaimu meeleliste ideedega ning vaimutegevus annab ideed enda tegevuse kohta. Kui need mõlemad on kasutatud, hõlmab see kogu meie ideede tagavara. Meil ei ole vaja muud, kui välis- ja sisemaailma. 6) Kuidas tähelepanelik mõtisklus maailma sündiva lapse seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik meie ideede allikas on väliskogemus, sest ideed tulevad kogemustest. Kui me midagi näeme, tunneme, haistame või katsume, tekib sellest idee. Samamoodi on ka lapsega, kui ta sünnib. Talle on ainuke ideede saamise allikaks välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb süvenemisest või siis üksikasjade uurimisest. Mida rohkem me midagi uurime ning sellesse süveneme, seda rohkem me teame ning seda rohkem on meil selle kohta ideid. Oleneb ka kui palju vaim neid ideid reflekteerib (peegeldab).
Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine Sa (tähistaja nt dekoratsioon, näitleja) – Sc (kultuuriline kontekst, annab märgile tähenduse) – Se (tähistatav, meil on sotsiaalne ja kultuuriline kontekst mis aitab midagi mõista) Tõlgendamine ehk interpretatsioon Emotsionaalne suhestumine (imetlus, kaasaelamine, kaastunne, samastumine) Hinnangute andmine Vastuvõtustrateegia – empaatia, sarnasus, samastumine
ruumala. Vastupidiselt vedelale ainele saab tahke aine liikuda ainult siis, kui mingi jõud seda tõmbab või lükkab. Olenemata aastaajast on nii suvel kui ka talvel alati õhus veeauru. Veeaur on vesi gaasilises olekus. Vedel vesi, jää ja veeaur on vee kolm olekut. Aur on gaas, mis eraldub vedelikust. Kui viibid näiteks bensiinijaamas, võid tunda bensiiniauru lõhna. Auru on võimalik kokku suruda väiksemasse ruumalasse. Enamik gaase on siiski nähtamatud. Neid me haistame jne. Gaasid võivad liikuda ja voolata. Nendel pole oma kindlat kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. Aine olek sõltub tingimustest. Väljast tuppa toodud lumi või külmikust võetud jää sulavad. Tahke olek muutub vedelaks: sulab, veeldub ja soojeneb. Külmikus toimub vastupidine protsess: vedel vesi muutub jääks: tahkub, jäätub ja jahtub. Vee seismisel tekib õhku veeauru
teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega. 3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10. Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline, teaduslik) olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste. 1) Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil. Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka. Osa sellest töödeldakse ajus ja tulemusena võetakse vastu otsuseid edaspidiseks käitumiseks. 2) Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel, olles sellega arenenum, keerulisem võrreldes kaemusliku tunnetusega
eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sina OK + Mina OK- Kontakt ja suhtlemisakt Kontakt on kahepoolne seisund suhtlevate partnerite jaoks, mis avaldub kindlate tunnustena, mida on võimalik mõõta ja analüüsida. Osaliselt. Kontakt leiab aset tähelepanu, keskendumis ja erutuse hetkel, mil me näeme, puudutame, haistame, kuuleme, maitseme ja tunneme oma keskkonda. Kontakt leiab aset siis, kui on erinevus mina ja sina vahel. Leiab alati aset nüüd ja praegu. Kontakt leiab aset siis, kui suudame figuuri taustast eraldada. Kontakti puhul on tegu teadlikusega, see eeldab tõeliste minade kontakti. Kontaki puhul on tegu vastupanuga. ,,Suhtlemisoskused", A. Kidram uus versioon ,,Suhtlemine", üks raamat kehakeelest, Igor Yaro Starak, James Oldham, Tony key ,,Risk olla elus"
· aitab teistel inimestel leida kirjandust, mida sa oled kasutanud. Teooria ja uurimus Teadusliku teadmise 2 komponenti (Sommer & Sommer, 2002): 1. Empiiriline uurimus vaadeldavate sündmuste mõõtmine (nt teatud ravimi mõju reaktsiooniajale, inimeste vastused küsimustikele, isiksusetestiga mõõdetavad individuaalsed omadused). Empiiriline st meeltega tajutav info mida me näeme, kuuleme, puudutame, haistame või maitseme.; saab arvuliselt mõõta ja loendada. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 13 See on väline ehk nähtav ka teistele inimestele. Subjektiivsed omadused (nt tunded ja uskumused) muutuvad empiirilisteks mõõtmisvahendite abil (nt hinnanguskaalad, intervjuud). Teooria ja uurimuse seosed Teooria ja uurimus on vastastikku seotud. Uuring kujundab teooriat, seostades seda
Positivistliku uurimusmeetodi eesmärk seletamine, kontrollimine ja nähtuste kvantifitseerimine, see, et me muudame asjad mõõdetavaks arvude abil, samuti ka korratavus, et keegi teine saab teha sama asja või katse ja saada samasid tulemusi. Avalik ferifitseeritavus andmed, mida me kasutame, peavad olema kättesaadavad meie meelte abil Kõige parem siis kui neid asju on võimalik näha, tundub, et see, mida me näeme tundub inimesele selgem olevat kui see mida me kuuleme või haistame , see peab olema samas nähtav ka teiste jaoks, mitte ainult selle konkreetse in-se jaoks. Üks konkreetne in näed asju teistmoodi kui teised, mingi asi on analüütiliselt õige, kuna see def. Mida kasutatakse on omaks võetud üksmeelselt fenomenoloogia ütleb nii Paljud on võtnud omaks positivistliku suuna ja üritab muuta subjektiivset käitumuslikeks ja kognitiivseteks protsessideks, millele antakse nimi, olgu need siis eelistused. Tahetakse anda neile
annaabi.ee 
