võitles ülekohtu vastu, ei muutu alistunuks. Seejärel ilmus temalt romaan (1774) ,,Noore Wertheri kannatused" Oli üks mees, kes oli tundeline, kahekümnendates umbes, oli teenija(d), haritud noor inimene, kes töötas erinevate võimukandjate juures, liiga tundeline(armus ühesse naisesse, Lotte, kuid ta oli kihlatud Albertiga, asja tegi keeruliseks see, et Lotte oli vanim laps oli emale abiline, ema suri, haigevoodil enne surma jõudis öelda, et Lotte hoolitseks õdede vendade eest, ning Albertiga abielluks, andis oma õnnistuse, surevale emale andis lubaduse, et abiellub Albertiga- korralik töökas, tavaline, normaalne mees, polnud pahesid, eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline mõistlik inimene, Werther seevastu tundeline, Lottele läks Werther ka korda, Werther külastas Lottet pidevalt, Lotte tahtis selle lõpetada, sest küla rääkis, et see ei sobi, Werther proovis
näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ülekohtuga võitlema. Ei muutu alistunuks ja lipitsenuks ja ei vaata kuidas tal kergem oleks vaid hakkas õigluse eest võitlema. Varsti ilmus temalt romaan. 1774 ,,Noore Wertheri kannatused" noor werther oli tundeline. Oli noor tütarlapst Lotte, kes oli kihlatud albertiga ja werther armus temasse. Lotte ei katkestanud enda kihlust sellepärast et lotte oli pere vanim laps, emale abiline, aga siis ema suri ära, aga haigevoodil ütles ta et lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja et abielluks albertiga ja lotte andis oma õnnistuse. Albert oli kogu aeg kodust ära, praktiline, mõistlik inimene, aga werter väga tundeline ja armastas kogu hingest ja albert ei armastanud kirega. Lottele meeldis asi aga ütles et peavad lõpetama aga siis werter läks ära ja tappis end ära. Tegemist on werteri kirjadega sõbrale ehk kirjaromaaniga. Samal ajal tegeles ta ka
galeenilised preparaadid). · Avicenna 980 1037 süstematiseeris meditsiinialaseid teadmisi teoses "Arstikunsti kaanon". Tema eristas ravimite tajutavat, tugevat ja mürgist toimet · Keskajal teadmised ravimitest taandusid · Paracelsus 1493 -1541 Arsti ja keemiku ülesandeks pidas ta essentside valmistamist looduslikest ainetes,millega oleks võimalik toetada looduse terivistavat osa ja hävitada haiguse põhjust. · 18-19 saj. ravimite toimeõpetuse aluseks haigevoodil saadud teadmiste kogum puudusid täpsed katsetel põhinevad andmed. · 19. saj eraldati taimsest materjalist mitmed puhtad alkaloidid Farmakoloogia ja Tartu · Arstiteadust on Tartu Ülikoolis (Academia Gustaviana) õpetatud selle avamisest 1632.a. peale. · Omaette kursusena ravimite nimeõpetus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppekavas 1689.a. · 1847.a. asus professori kohale Rudolf Buchheim, asutas omal kulul oma elukohas laboratooriumi · Tartu on eksperimentaalse
tundus kohati väga võlts. Filmi lõpus oli Anna rongi alla hüppamine vähemalt aimatav aga etenduses polnud seda üldse aru saada. Kui ma ei teaks ,,Anna Karenina" kohta midagi ja oleksin vaid etendust vaadanud, siis ma poleks mõistnud, mis lõpuks Annast sai või millega üldse etendus lõppes. Üldiselt tundus huvitav see, et Karenini ja Vronski vahel ei toimunud enne mingit kokkupuudet kui Anna haigevoodil kuigi alguses tundus, et nad liikusid enam-vähem samas seltskonnas. Silma jäi ka see, et peale sünnitust ja haigust ei oleks nagu Annal ja Vronskil last olnudki mindi Itaaliasse jne kuid lapse eest hoolitsemist või midagi muud, mis oleks tõestanud lapse olemasolu, polnud. 4. LAVASTUS SARNASUSED FILM Kaasakiskuvam, Anna osatäitjad mängisid Jäi kuidagi kaugeks
1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli selle naise nimi. Werther ei leidnud vastuarmastust sellepärast, et Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Nimelt oli Lotte oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda
Imhotep( ca 3000 e.m.a) Vaarao arhitekt, arst, suurvesiir Juba eluajal väga austatud Surmajärgselt ülendati arstiteaduse jumalaks Eriarstid (silma ja kõhuarstid, peapiirkonna arstid jne) Arstid valitsuse palgal Kirjutistes üksikasjalikud juhised ühe või teise haiguse ravimiseks. Alalõualuu paigaldamise õpetus vastab täielikult tänapäevasele Haigevoodil tehtud tähelepanekud koosnesid kolmest osast- uurimine, diagnoos ja ravi Arvukad hügieenireeglid Balsameerimine kui anatoomia õppimine Babülon Kaubateede keskpunkt- info liikumine Hammurabi seadused- sisaldasid nii tsiviil kui ka kriminaalseadusi Eri peatükk käsitleb arsti vastutust, tasu maksmist ja korvamiskohustust Meditsiin lähtus maagilis-religioossest maailmakäsitlusest, järjepidevus puudus Anatoomiateadmised nõrgad
1774 ilmus kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" vähe filosofeerimist/kirjeldamist, et oleks paremini jälgitav. Werther oli haritud noormees. Töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli ülitundeline. Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et ta oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga
ning Nietzsche esitas seal oma enda õpetusi läbi Zarathustra. -) Nietzsche oli antikristlik, antifemiine, antimoraalne ja antisotsiaalne tema ideaal oli Übermensch. -) Ta ütles ,,Jumal on surnud", kuid mitte selles mõttes, et jumal surnud oleks, vaid selles mõttes, et ta on meie jaoks meie mõtetes surnud. -) 1889 viidi ta Jena vaimuhaiglasse, kus ta pidas end keisriks. 1890 aastal sai ta haiglast välja. -) Haigevoodil lasi ta endale sageli Piiblit ette lugeda. Ludwig Wittgenstein * Ludwig Wittgenstein (1889-1951) Austria-Ungarlane, kes lükkas käima uus-positivismi. -) Ta arenes kaht täiesti erinevat filosoofiat ning neid ei saa omavahel kuidagi seostada. *) Anglosaksi analüütiline filosoofia; *) Keelefilosoofia -) 1919 kirjutas ta teose ,,Tractatus logico-philosophicus", mis on küll lühike, kuid raske raamat, mis liigendb kaheks osaks: loogikaks ja müstikaks.
«Tunnistaja, kaks meest tulid koos teie juurde: mees mustas, keda te algul nägite ära kaduvat, pärast aga Seine'is preestrikuues ujuvat, ja ohvitser. Kummalt te eküü saite?» Eit mõtles veidi ja ütles: «Ohvitserilt.» Sosin käis läbi rahvahulga. «Hm», mõtles Gringoire, «see paneb mind kogu ses loos kahtlema!» Nüüd astus magister Philippe Lheulier, kuninga erakorraline prokurör, uuesti vahele. «Tuletan härradele kohtunikele meelde, et raskestihaa-vatud ohvitser oma haigevoodil antud tunnistuses seletab, et sel minutil, kui must mees talle juurde tuli, tal ebamäärane mõte peast läbi käis, et see võis väga hästi olla munklummutis ise, ja lisab juurde, et see tont käinud talle õige kõvasti peale minna kohtamisele kaebealusega ja et tema, kapteni märkuse peale, et tal raha 296 pole, see tont talle eküü pihku pistnud, mida mainitud ohvitser siis Falourdelile edasi andnud. Niisiis on see eküü põrgu raha.»